VM(välisministeerium) palgalehel. EHK- esimesteks ametnikeks hoopis Alice Erjapea ja Helene Müllerstein. Välisministeerium asus 1918 dets 1921 Väike-Pärnu maanteel, Kolmanda ametnikuna alustas 1919 jaan masinakirjutaja Mary Veldt. Valitsuse 27. jaan 1919 otsusega hakati VMis välja andma välispasse, moodustati vastav osakond, kuhu asus tööle endine sõjaministeeriumiametnik, Alma Lindpere, kellest sai staazikaim töötaja. Alates 1.märts 1919 asus osakonda juhatama Herman Hellat. Välisministeeriumi töötajate arv kasvas novembriks 38ni. Ministeeriumi juhtisid välisminister ja tema abi (Piip). Ministeerium koosnes viiest allüksusest. ,,ER" oli mõeldud Eesti tutvustamiseks lääneriikidele, kuid ei rahuldanud propagandavajadusi. Pärast informatsioonibüroo avamist Londoni saatkonna juures asuti seda likvideerima.Estur oli
Pedajas äratas esmalt tähelepanu aeglaste, mediteerivate, meeleolurõhuliste lavastustega.Nüganen osutas oma esimestes lavastustes eesti teatris nii harva nähtavat kergust, sära ja rütmilist elevust; tema järgnev areng on kulgenud psühholoogilise süvenemise suunas. Veel nooremate lavastajate hulgast tuleb nimetada Jaanus Rohumaad, Katrin Kaasik-Aaslavit, Hendrik Toomperet. Viimase aja arengud Paranenud majanduslikes oludes on ilmunud rida uusi festivale. Staazikaim on juba 1990. aastal ,,Von Krahli" rühma eestvõttel algatatud alternatiivteatrite festival ,,Baltoscandal", mis algul toimus Pärnus ja hiljem kolis Rakveresse. Institutsioonilisema teatri poolelt on olulisim aastast 1996 biennaalina korraldatav festival "Draama". Palju on väiksemaid laste ja tantsuteatrite festivale. Enamasti toimuvad sellised üritused suveperioodil, milleks kõik teatrid toovad nüüd välja ka vabaõhulavastusi.
Toomemets, Ivo Linna, Priit Pihlap ja Jaan Arder. Et laulusõnum kannaks, on hoolt kandnud Ott Arder ja Henno Käo. (ibid: 124-126) Väljapoole koduriiki esinema ei kiirustatud, kuid üksikud salvestused Kesktelevisioonile tegid Apelsini siiski ka laiemale kuulajaskonnale tuttavaks. Paljud nõukogude ansamblid kopeerisid nende lavalist olemist ja muusikaliste naljade viskamist. Aja jooksul koosseis muutus. Solistidena on seal laulnud Ivo Linna, Jaan Arder, Priit ja Tarmo Pihlap, kuid staazikaim ansambli solist on ikkagi Mati Nuude. Suupilli, bandzot, balalaikat ja kitarri mängis Tõnu Aare. Ansambli raudvarasse kuulus kindlasti trombonist Ants Nuut, keda hinnati ka joodeldamisoskuse ja huumorisoone tõttu. 1987. aasta seisuga oli koosseis järgmine: Andres Loigom (kitarr ja vokaal), Hillar King (basskitarr ja vokaal), Meelis Laido (klahvpillid), Indrek Hiipus (löökpillid) ja Vello Jurtom (kitarr ja vokaal). Viimane oli ka ansambli direktor.
annaabi.ee 
