(teeta), mis on masina stabiilsuspiiriks · Koormusel üle /2 hakkab moment vähenema ja teatud punktis ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja 18 · Selleks, et anda mootorile teatav momendivaru, valitakse sünkroonmootorite koormusnurk alla /4 Töökarakteristikud · Väljendavad rootori pöörlemiskiiruse n2, staatorivoolu I1, sisendvõimsuse P1, kasuliku momendi M2 ja võimsusteguri cos 1 sõltuvust kasulikust võimsusest P2 Kuna rootor pöörleb sünkroonkiirusega, siis on n2 on sirgjoon ja paralleelne P2 -ga Kuna kasulik moment M2 = P2/1, aga 1 = const, siis on ka M2 sirgjoon sirgjoon P1 = P2 + p, seega suureneb P1 kiiremini kui P2 Koormuse suurenemisel cos 1 väheneb Koormuse P2 suurenemisel kasvab I1 kiiremini kui võimsus P1, sest cos 1 väheneb Mehaaniline karakteristik
tõuseb mootori tööpunkt. Sageduse vähendamisel, aga langeb tunnusjoon allapoole. Sünkroonmootori otse võrku käivitamiseks on rootoril olemas asünkroonkäivitusmähis, mille poolt tekitatud momenti iseloomustab kõver 2. Kui käivitamisel kasvab kiirus sünkroonkiiruse lähedale, tõmbub mootor teatud kiiruse ja momendil sünkroontalitusse. Ergutusmähisega sünkroonmootorit iseloomustavad nn U-kõverad ehk staatorivoolu sõltuvus ergutusvoolust. Kõveratel on olemas miinimum punkt, milles staatorivool on sama võimsuse juures kõige väiksem. Selles punktis tarbib masin aktiivvõimsust. Ergutusvoolu vähendamiseks ehk alaergutamisel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivse iseloomuga voolu, üleergutamisel aga pingest etteruttavat ehk mahtuvusliku iseloomuga voolu. Seega saab ergutusvoolu reguleerimisega muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat. 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor
tõttu kandub pooluste välise süsteemi pöörlemine sisemisele süsteemile. Mille tulemusena hakkab rootor pöörlema välise süsteemiga samas suunas. Mitte arvestades hõõrdumist ,võib arvestada, et pöörlemisele vastu mõjuv moment M võrdub nulliga. Sünkroonmootoris tekitatakse pöördväli 3f vooluga staatorimähises, seejuures kompentseeritakse võllil arendatav võimsus võrgust tuleva võimsusega. Tekib staatorivoolu ja rootori magnetvälja vastastikusel toimel elektromagnetiline moment, mis on pöördemomendiks. Sünkroonmootori rootor võib pöörelda ainult kiirusega, mis on võrdne staatorivälja pöörlemiskiirusega e. sünkroonkiirusega n1=60f1/p. Oletame, et rootor jääb pöörlemisel pooluste välisest süsteemist maha. Siis asetsevad rootori poolused mõnel hetkel samanimeliste välise süsteemi pooluste vastas
need pingevektorid on ruumis 120º võrra nihutatud, saame kolmefaasilise pinge ruumivektori u1(t) = u1U(t) * cos + u1V(t) * cos(/3) + u1W(t) * cos( /3), kus u1(t) on vektori moodul ajahetkel t ning selle nurk pöörlemistasandil. Sama võrrandi saab esitada ka komplekskujul alljärgnevana: u1(t) * ejt = u1U(t) + u1V(t) * ej2u1W(t) * ej4/3 . Analoogiliselt võib kirjutada ka staatorivoolu vektori võrrandi i1(t) * ejt = i1U(t) + i1V(t) * ej2i1W(t) * ej4/3 polaarkoordinaadistikus või kahe ristuva, reaal- ja imaginaarkomponendi abil rist- koordinaadistikus. Vektorit saab esitada ka kombineeritult, mooduli ning kahe suunda määrava ristsuunalise suunavektori abil. Nendeks võivad olla näiteks ühikvektori siinus- ja koosinuskomponendid. Kaks teineteisega ristuvat, siinus- ja koosinuskõvera
saame leida tühijooksupinge U20 ja sekundaarpinge vahena. DeltaU2=U20-U2. Pingemuutus konstantse U1=U1n=const ja sagedus f=const (tavaliselt 50 Hz). Töö- ehk koormuskarakteristikute saamiseks tuleb nimipinge suhtes deltaU=(U1n-Uprim2)/U1n*100%, kus U1n-Uprim2 on leitav lihtsustatud aseskeemi mõõta pinget U1, staatorivoolu I1, toitevõrgust tarbitavat aktiivvõimsust P1, rootori pöörlemiskiirust n2 ja vektrodiagrammi alusel. Lõplikpinge muutus U%= (Uacos+U2 sin2) momenti võllil M2. Sõltuvused I1=f(P2), P1=f(P2), n2=f(P2) ja M2=f(P2) on otseselt karakteristikutena 15.Trafo energeetiline diagramm, kasutegur. Trafo kasutegur =P1/P2*100%
soovitud staatilised ja dünaamilised omadused mootori võlliga ühendatud erinevates töömasinates. Mootori vektordiagramm. Joonisel 5.2 toodud vektordiagramm kirjeldab mootoris toimuvaid protsesse mingil ajahetkel. Ühefaasilisi ruumivektoreid vaadeldakse siin erinevate faaside vektorite geomeetrilise summana. Nende amplituud on 1,5 korda suurem kui faaside vektoritel ja nurgad vastavad faasinihetele. Rakendatud toitepinge U1 tekitab staatorivoolu I1. Vektor E1 kujutab staatori elektromotoorjõudu vastavalt pingele U1. Magneetimisvoolu kujutab vektor I12, mis tekitab kasuliku aheldusvoo 12. Vektor E2 kujutab rootori vastuelektromotoorjõudu, mis on risti vektoriga 12. Rootori vool I2 järgib elektromotoorjõudu E2. Staatori ja rootori aheldusvood 1 ja 2 erinevad aheldusvoost 12 puistevoogude 1 = L1I1 ja 2 = L2I2 tõttu. 168
Kulra asįinkroonnlootor arenclab sellal kurri 6-kordset trirtritrtotrrenti ning tetna trrelraanilirre tttnttus1ootl oll Sįįures piirkonnas lineaame, siis orr tema onradusęd võrreldavad aĮalisvoolunootoriga. Sarla võib järeldada, kui leida rtrootori ttrehaanilise tunnusjoone anaļüütiline avaldis aseskeeltri põhjal. Kui magnetaheĮ ei oļe kürllastunucJ(Lnr: const), siis on õhrrpilu magnetvoog oo võrdeļįne magneetinrisvooluga /,,,,. Staatorivoolu avalclise analüüsist selgub, et konstantse magnetvooga kiirr"rse regttleerinrisel on mootori vool Suurem kui ninripingel ja -sagedusel töötamiseĮ. Seepärasi otl töö suurte koormusmomentide korraļ võimaļik ainult lühiajaliselt või juhul, kui kasutatakse mootori iahutamiseks erimeetodeid. Mootori toitepinge arvutatakse õhupilu konstantse ntagnetvoo 25 korraļ valemiga: Ul = Et * (R, + jatZr)1r
annaabi.ee 
