30 7.Leiame nimimomendi Pn Tn = n 160000 Tn = = 10 102 N*m 154 8. Leiame käivitusmomendi = * Tn = 1*1039=10* N*m 9. Leiame vääratusmomendi = * Tn = 1,9*1039=19* N*m 10. Leiame tehisvääratusmomendi = * ² = *0,85²=14* N*m 11. Leiame käivitusmomendi lisatakistusega staatori ahelas = * ² = 1039*0,85²=751 N*m Vastus: Mootori staatoriahelasse lülitatava: Aktiivtakisti takistus on 0,448 . Tehiskäivitusmoment on 1039 N·m Tehisvääratusmoment on 1426 N·m.
Asünkroonmootorite käivitamine Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega. Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid: 1) suurendatud libistusega 2) sügav- ja kaksikuuretega mootorid Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu mitmesuguste võtete ja seadmetega: 1) Reaktorkäivitusel ühendatakse asünkroonmootori staatoriahelasse täiendav induktiivtakistus . 2) Reostaatkäivitust kasutatakse võimsate madalpingemootorite käivitamisel. 3) Ebasümmeetrilist reostaatkäivitust (takisti ühes faasis) kasutatakse väikese võimsusega mootorite momendi piiramiseks. 4) Autotrafokäivitusel lülitatakse mootor käivitamise ajaks madalamale pingele läbi autotrafo. 5) Täht-kolmnurkkäivitusel käivitatakse mootor tähes ja hiljem lülitatakse ümber kolmnurka. Vool väheneb korda, moment aga 3 korda.
Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega. Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid (suurendatud libistusega sügav- ja kaksikuuretega mootoreid). Püsiolukorras töötamisel on aga nende kasutegur ja võimsustegur väiksemad. Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu mitmesuguste võtete ja seadmetega. Reaktorkäivitusel ühendatakse asünkroonmootori staatoriahelasse täiendav induktiivtakistus reaktor. Reostaatkäivitust kasutatakse võimsate madalpingemootorite käivitamisel. Ebasümmeetrilist reostaatkäivitust (takisti ühes faasis) kasutatakse väikese võimsusega mootorite momendi piiramiseks. Autotrafokäivitusel lülitatakse mootor käivitamise ajaks madalamale pingele läbi autotrafo. Käivitusvool ja moment vähenevad võrdeliselt. Täht-kolmnurkkäivitusel käivitatakse mootor tähes ja hiljem lülitatakse ümber kolmnurka
ei įiļeta tavaļiseļt 60 % ninrimomendist, saab sirjuvkäivitr-rst ecltrkalt rakendada. Erinevate käivitusviiside telrniļistest lahendustest atrnab ülevaate joonis 2.2' ļļęaktor- ja reostaatkäivituse puhul käivitatakse nrootor lüļiti K1 kontaktide sulgĻisega. Staatoriahelasse lülitatud reaktori või reostaadi tõttu on käivitusvool algul tnõttevõrra väikserlr kui otsekäivitusel. Ī.üĮiti K2 sulgenlisega jätkub mootori töö täispingel. 20 Tabel 2. I Käivitusviiside võrdlus
Alalisvooluajamites kasutatakse vooluandurina alalisvoolumootori ankruahelasse lülitatud shunti R (joonis 3.16.a), mille pingeklemmidelt võetakse ankruvooluga võrdeline signaal Uts,i = Ia * R . Saadud signaali võib teatava veaga lugeda ka mootori poolt arendatava momendiga võrdeliseks signaaliks, sest alalisvoolumootori moment on võrdeline tema ankru- vooluga. Vahelduvvooluajamites ühendatakse staatorivooluga võrdelise signaali saamiseks staatoriahelasse voolutrafo T, mille sekundaarmähisel tekkiv pinge alaldatakse alaldussilla V abil (joonis 3.16.b). Joonis 3.16 Vooluga võrdelise tagasisidesignaali võib võtta ka alalisvoolumootori lisapooluse mähiselt. Viimastel aastatel on kasutusele võetud ka Halli tajuril põhinevad vooluandurid / 7/. 3.4.3. Kiiruseandurid. Kiiruse analoogandurina võib kasutada kas tahhomeetrilist silda või mitmesuguseid tahhogeneraatoreid.
annaabi.ee 
