Viimane juhtum, mil Eestis inimene haigestus marutõppe, oli 1986 aastal. Lapsed leidsid metsast noore metskitse ning tõid selle salaja koju ning hoolitsesid ta eest. Mõne aja pärast loom lõppes. Ühel lastest tekkisid mõne aja möödudes marutõvele viitavad haigustunnused ja ta suri. Kuidas aru saada, et loom võib olla haigestunud marutaudi? Marutaud võib avalduda kas agressiivse või vaikse marutaudi vormina. Haigusele on iseloomulik areng staadiumidena, sõltuvalt sellest, kui kaua on mööda aega läinud nakatumisest, on looma käitumine erinev. Samuti võib väga erineva pikkusega olla aeg, mille jooksul peale nakatumist (puredasaamist) loom silmnähtavalt haigeks muutub. Selleks võib kuluda paar nädalat kuni aasta, kuid sagedamini haigestub loom 1-2 kuu jooksul. Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, enne rahulik olnud loom muutub agressiivseks või vastupidi
looma hammustusest. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Nakatunud looma sülg on nakatav juba 4-15 päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. (Kuulo Kutsar ja Marjana Laine) 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid Marutaud võib avalduda vaikse, või agressiivse marutaudi vormina. Haigusele on iseloomulik areng staadiumidena, sõltuvalt sellest, kui kaua on mööda aega läinud nakatumisest on looma käitumine erinev. Erinev on ka sümptomite esile tuleku aeg. Selleks võib kuluda paar nädalat kuni aasta, kuid sagedamini tekivad sümptomid 1-2 kuu jooksul. Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, rahulik olnud loom muutub agressiivseks, loom erutub kergelt, loomal kaob orientatsioon liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, tekib neelu halvatus
Enne vaktsineerimise kasutuselevõtmist oli tegemist epideemilise haigusega, mis põhjustas suuremaid epideemiaid iga 2 kuni 5 aasta möödudes. Tegemist on väga kontagioosse (nakkava) ägeda hingamisteede nakkusega. Viimasel ajal on selgunud, et tegemist pole vaid laste nakkusega, ka noorukid ja täiskasvanud põevad seda, olles ilmselt haigusetekitaja reservuaariks. Nakkus kandub inimeselt inimesele valdavalt piisknakkusena, aga ka kontamineeritud esemete vahendusel. Haigus kulgeb staadiumidena: katarraalse, paroksüsmaalse (konvulsiivse) ja rekonvalestsentsiperioodina. • Bordetella pertussis põhjustab läkaköha • Bordetella parapertussis • Bordetella bronchiseptica põhjustavad paraläkaköha, mis kliiniliselt avaldub läkaköhataolise kergema vormina ja sellel puudub epidemioloogiline tähendus. Tekitajad on morfoloogiliselt sarnased: * väikesed gramnegatiivsed kokobakterid, värvuvad tihti bipolaarselt * obligaatsed aeroobid
Euroopas on kahekojalisi parlamente umbes pooltes riikides, seejuures ka küllalt väikestes (Holland, Taani). On aga reegel, et föderaalriigi parlament on kahekojaline. Seadusandliku protseduuri all mõistetakse seaduseelnõu algatamise, arutamise, vastu võtmise ja jõustumise korda. Nagu iga protseduuri puhul saab ka seadusandliku protseduuri puhul eristada staadiumeid, kusjuures ühe või teise staadiumi eraldi väljatoomine on suuresti kokkuleppe küsimus. Seadusandliku protseduuri staadiumidena võib eristada seadusandliku algatuse staadiumi, seaduseelnõud parlamendis arutamise (lugemise) staadiumi, seaduse vastuvõtmise staadiumi, seaduse väljakuulutamise, avaldamise ja jõustumise staadiumi. Seadusandliku algatuse staadium seisneb seaduseelnõu üleandmises seadusandliku algatuse õigust omava isiku poolt parlamendi või selle koja vastavale organile, harilikult esimehele või juhatusele.
annaabi.ee 
