slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Vike-Aasia julgeolekut. Kui trklased-seldukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka Vike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Btsantsi ve. Kasu asemel tid ristisjad Btsantsile hoopis kahju. 1204. aastal vallutasid Lne-Euroopa rtlived Konstantinoopoli. Jrgmised aastakmned oli Btsants lne feodaalide ehk frankide, nagu kreeklased neid nimetasid, vimu all. 1261
ametlikult islami usu. Seelbi saadi tagasi rahu mamelukkidega. Mongolid olid vallutanud suuri alasid maailmas ning vallutatud alade valitsemisel hakkasid nad le vtma kohalikku kultuuri ja tavasid. Kuna alad olid vga erinevad, siis oli lagunemine vltimatu. Kesk- Aasia ja Prsia aladel sai he sellise khaaniriigi juhiks Timur. Oma olemuselt oligi ta rohkem trklane kui mongol. Ta oli moslem ja philiselt ta sdis, sdis Armeenias, Aserbaidaanis, Gruusias, Iraagis, Prsias, Srias, Phja-Indias. Egiptus ji tal vallutamata vaid phjusel, et riik oli liiga kaugel tema phibaasist -Samarkandist. Timuri impeeriumit loetakse Islami impeeriumiks. Kik alad, mis ta vallutas, olid varem juba islamiseeritud, seega ta isegi rohkem hendas varasemaid killustunud islamiriike. Mongolid omasid mitmesuguseid mjusid islamimaailmale. hest kljest hvitati suur osa selleks ajaks kujunenud islamimaailma suurusest, enam kunagi ei saadud tagasi endist mjuvimu
(liitlasvgede lemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjududele lisandunud 1,2 miljonit USA sjavelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri- Amiensti ligus vastupealetungi, purustas Briti vgi juba esimese pevaga 16 Saksa jalavediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood mrtsipealetungi alustasid. 15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria vele tugeva lgi ja 29. september Bulgaaria kapituleerus. Trklased said la Srias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober slmis Trgi Mudrose vaherahu. 24. oktoobrist 29. oktoobrini sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari ve taanduma. 24. oktoobril li Ungari ja 28. oktoobril Tehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku. 3. novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11