aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis Olümpiadeviis Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius, altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini") Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. a. I OM-l. Viisi komponeeris Spyron Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Hümn kinnitati ROK 1957. a. Istungjärgul Olümpiatuli On tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel Olümpiatõotus
koos migni eraldusmärgiga moodustavad olümpiaembleemi. Igaks olümpiamänguks kavandatakse oma embleem: olümpiamänge korraldava linna sümbol, viis olümpiarõngast, linna nimi ja mängude aasta. 8 OLÜMPIAHÜMN Olümpiahümni mängitakse olümpiamängude ava- ja lõpp-pidustustel nign ROK-i istungjärkude avamisel. 1896. aastal Ateenas peetud I nüüdisaegsete olümpiamängude puhuks komoneeris hümni Spyron Samaras, sõnad kirjutas Kostis Palamas. 1957. aastal tunnistas ROK selle amelikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. OLÜMPIAPROGRAMM Käesoleval ajal on ROK olümpiaaladena tunnustanud 26 spordiala. Need on aerutamine, bobisõit, dzuudo, jalgpall, jalgrattasõit, jäähoki, kelgutamine,
Kristlik kirik pidas mänge paganalikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m.a.j. antiikolümpiamänge oli peetud 293. korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (406. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). · Olümpiahümn Olümpiahümni mängitakse olümpiamängude ava- ja lõpp-pidustustel ning ROK-I istungijärkude avamisel. 1896. a. Ateenas peetud 1 nüüdisaegsete olümpiamängude puhuks komponeeris hümni Spyron Samaras, sõnad kirjutas Kostis Palamas. 1975. a. (teistel andmetel 1985) tunnistas ROK selle ametlikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. Näiteks 1936. a. Berliini olümpiamängudeks ja 1964. a. Innsbrucki taliolümpiamängudeks valiti hümn Richard Straussi teoste hulgast. · Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem
Inglismaalt ja Prantsusmaalt). Olümpiaharta ROK'i põhikiri koos om korraldamise eeskirjadega Olümpiasümboolika: Olümpialipp 2x3m, valgel põhjal olümpiasümbol. heisati esmakordselt 1920 Olümpiasümbol 5 omavahel põimunud rõngast: sinine-must-punane; kollane-roheline. Coubertin'i mõte 1913. Olümpiadeviis ,,Citius, altius, fortius" väljendab olümpialiikumise püüdu. Autoriks prantslane H-M Didon Olümpiahümn muusika: Spyron Samaras; sõnad: Kostis Palamas. Esmakordselt esitati 1869. a. Olümpiatuli põles esmakordselt 1928. a. Al 1936. a. süüdatakse tuli Olympias Olümpiatõotus algatas Coubertin, esmakordselt 1920. a ROK-i presidendid: Demetrius Vikelas (Kreeka) 1894 - 1896; Pierre de Coubertin (Prantsusmaa) 1896 1916 ja 1919 1925; Godefroy de Blonay (Sveits) 1916 1919; Henri de Baillet-Latour (Belgia) 1925- 1942;
annaabi.ee 
