pisut kõrgemale õlavööst ning õlad ise viiakse stardijoonest mõne sentiaeetri võrra ettepoole.Tagumisel pakul asuva jala põlv tõuseb maast lahti. Esipakule toetuva jala reie- ja sääre vaheline nurk suureneb ligikaudu 9O°-ni. Pea asend ning vaade ei muutu. Kere on sirge või seljast veidi kumer. On oluline, et keharaskus jaotuks enam-vähem võrdselt kätele ja esimesele pakule toetuvale jalale ning tagapakul olev jalg oleks kindlalt vastu pakku. On ka selliseid sprintereid, kes stardis puusavööd üles tõstes ei vii õlavööd üle stardijoone. See pole viga. Eelkõige stardivad selliselt naissprinterid, mis on seletatav nende nõrkade kätega. Selles suhtes, millele peab sprinter stardis oma tähelepanu kontsentreerima, on treenerid kahel.diametraalselt vastupidisel arvamusel. Nii kirjutab E.Toomsalu, et stardipauku oodates peab jooksja keskendama kogu tähelepanu esimestele liigutustele, (s.o. motoorne reaktsioon). Ka B.S
Kahjuks eestlannadel pole ette näidata suuri tulemusi Olümpiamängudel ega Maailmameistrivõistlustel. 3.SPRINDIALAD Sprindialadeks on 100m, 110m tõkkejooks, 200m, 400m ja 400m tõkkejooks.Tõkkejooksudel on rajale jaotatud 10 tõket, mille kõrgus ja omavaheline kaugus peab olema väga täpselt paika pandud.Võistlejad võivad maha ajada tõkkeid, kuid kui astutakse kõrvalrajale siis toimub diskfalifikatseerimine. Eesti üks silmapaistvamaid sprintereid on Marek Niit.Ta on sündinud 9. Augustil 1987 Kuressaares, seega on tal veel pikk ja lootustandev tulevik ees.Vaatamata tema vanusele on ta palju häid tulemusi saavutanud. Tema nimel on 100, 200 ja 400 meetri jooksu Eesti välisrekordid ning 200 ja 400 meetri jooksu Eesti siserekordid. Marek Niit võitis Pekingis toimunud 2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlusel 200 m jooksus kuldmedali.Marek esindas Eestit 2012
Võidukas ametiühingute koondis kordas 42,2ga üleliidulist rekordit. Gilde edu andis indu kiirjooksjate järelkasvule. Heldur Tüüts, Uno Kiiroja, Heldur Tuulemäe jt kasvasid välja just Gilde tuulest. Gilde töömeheelu seostus Kalevi spordihalliga, mille direktorina töötas ta selle algusest 1962. aastal 1984. aastani. Eesti spordi kauaaegsele esindushallile jäi ta töömehena truuks 2001. aastani. Tänaseni pole Eestis lisandunud palju Gildest kiiremini jooksnud sprintereid. Oma rekordite ja härrasmeheliku olekuga jääb ta kindlasti püsima Eesti sprinterite absoluutsesse tippu. 28.04.2008 · Nagu oma asendit, nii ka oma spordisaavutuste poolest tuntakse Paide rajooni keskmise maarajoonina meie vabariigis. Nõndaviisi on see olnud läbi aegade. Mitte esimeste seas, ent mitte ka tagaotsas sörkijana. Siinsest spordielust juttu tehes ei saa vaikides mööda minna jooksudest, millest on kujunenud nagu
annaabi.ee 
