11. Valuutakursid ja seosed nende vahel, ristkursid Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta hinda teises valuutas. Valuutavahetustehingutes annavad pangad kaks noteeringut: ostu- ja müügikursi. Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ehk spreadiks Ristkurss valuutakurss, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 1 = 1,1129 USD 1 = 64,5335 RUB 1 = 0,8536 GBP Brent oil = 52,61$ 12. Pariteetsustingimused (ostujõu, intressimäärade kaetud ja katmata) Pariteetsus võrdsuse (samaväärsuse) situatsioon. Pariteetsus võib esineda erinevas kontekstis, kuid see tähendab alati, et kaks asja on võrdsed (euro ja dollari pariteet tähendaks: 1 USD = 1 EUR).
short“ ja lühendatultshort. Ostu/müügi noteeringute vahe (ehk Bid/Ask spread) – valuutapaaridel on alati kaks hinda: üks on bid ja teine on ask.Bid on hind, millega kaupleja saab müüa valuutapaari ja ask on hind, millega kaupleja saab osta valuutapaari. Bid hind on alati madalam kui ask hind. Näiteks AUD/USD hind näidatud 0,9157/60 nii nagu alloleval joonisel on näha: Bid ja aski vahe nimetatakse spreadiks ehk antud juhul on spread 0,9169 – 0,9137 = 0,0003 ehk 3 pipsi. Spread on ühtlasi summa pipsides, mis kaupleja maksab maaklerile tehingu tegemise eest. Pipsid ja lotid – kõige enimkasutatavam ühik, millega valuutapaaride hinnaliikumist mõõdetakse, on pips. Kui AUD/USD hind liigub 0,9150 pealt 0,9151 peale, siis on hind liikunud 0,0001 võrra ehk ühe pipsi. Üks pips ongi valuutapaari hinna viimane komakoht. Reeglina näidatakse kõikide
kaudset noteerimist kasutatakse SRÜ riikide suhtes. Otsene noteerimine on levinud ka mandri- euroopas seevastu inglise pangad eelistavad kaudset noteerimist. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringud valuuta ostu- ja müügikursi, olenemata sellest, kas kasutatakse otse või kadset noteerimist nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spreadiks. Kasutatakse veel ristkurssi, mis leitakse kahe erineva välisvaluuta kursi järgi. Hetketehingute kõrval kasutatakse sageli teistsuguseid valuutatehinguid, kuis valuutat ostetakse ja müüakse varem kindlaks määratud kursi järgi. Seega noteerivad pangad valuutade hetke ja tähtajakursse. Hetke ehk spotkursiks nimetatakse valuutakurssi, millega antud päeval antud valuutaga kaubeldakse. Tehingu tehnilist külge arvestades
annaabi.ee 
