Spoor moodustub 1.5 tunni -1 ööpäeva möödudes peale sporulatsiooni algatamist. Energiaallikana sporulatsioonil kasutatakse varuaineid: polüsahhariide ja polühüdroksüvõihapet ja ka emaraku komponente, mis sporulatsiooni algfaasis lagundatakse. Sporulatsiooni esimestel etappidel võib protsessi tagasi suunata toitainete, näiteks glükoosi lisamisega. Teatud sporulatsiooni etapist alates aga ei protsess enam pidurdatav. Sporulatsiooniga on seotud vähemalt 200 geeni, mis aktiveeruvad sporulatsiooni käigus. Spoori teke B. subtilisel võtab aega ca 8 tundi, idanemine toimub aga kiiresi, umbes 1-1.5 tunni jooksul. a)Rakkude jagunemine Ftsz valgu toimel, rakud jagunevad nööördudes. Kui toitu ja niiskust on piisavalt. b)Elutingimused halvenevad hakkab sporuloos toimuma. Sporogeneesi etapid. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena (aksiaalfilament). 2
54 - N-metabolism, dikarboksüülhapete transport, pilide süntees, tolueeni/ksüleeni katabolism F - viburite süntees fecI Fe-tsitraadi transportsüsteemi regulaator Osades graam-negatiivsetes bakterites, näiteks perekonda Pseudomonas kuuluvates bakterites on kirjeldatud ligikaudu 20 erinevat sigma faktorit. Bacillus subtilis'el on 9 faktorit: A, B, C, D on seotud vegetatiivse kasvuga; E, F, G, H, K aga sporulatsiooniga. Nende faktorite avaldumine on kaskaadselt reguleeritud. Oma toime iseloomult ja järjestuse homoloogialt jaotub enamus faktoreid 2 klassi: 70 perkond 54 perekond Sigma faktorite vahel toimub konkurents RNA polümeraasiga seondumisele. E. coli rakus on ligikaudu 2000 RNA polümeraasi molekuli, millest 2/3 on parasjagu seotud transkriptsiooniga. seega jääb vaba apoensüümi, millega sigma faktor saaks seonduda, 600 700 molekuli. Kõiki sigma faktoreid on aga rikkal
Lisaks A-faktorile sünteesitakse ka teisi autoregulatsoorseid faktoreid nagu B-faktor (sarnaneb struktuurselt cAMP-le) ja panamütsiin (seente ja bakterite vastase toimega makroliidide segu, mis madalal kontsentratsioonil indutseerib sporangiumi teket). 3. SapB valk (small aerial mycelium protein). SapB assotsieerub S. coelicolor'i spoorideks diferentseeruvate rakkude pinnaga ja toimib diferentseerumise ekstratsellulaarse induktorina. Streptomütseetide sporulatsiooniga seotud geenide identifitseerimisel on kirjeldatud terve rida mutante. 1) bld (bald) mutandid spoore moodustavat mütseeliumi ei arene ja spoore ei teki; 2) whi (white) moodustub küll spoorideks diferentseeruv mütseelium, kuid erinevalt metsiktüüpi bakteritest spoorid ei pigmenteeru. Myxococcus xanthus'e multitsellulaarne diferentseerumine Myxococcus xanthus on graamnegatiivne mullabakter. Tänu ekstratsellulaarsetele hüdrolüütilistele