Viljar Loorist, mis ilmub sarjas "Olümpiavõitjad". "Võin julgelt öelda, et saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik. Mul oli hea meeskond, suurepärased meeskonnakaaslased, teenekad treenerid. Olid võimalused oma võimete realiseerimiseks. Teha just seda, millest unistasid, mida soovisid," ütles olümpiavõitja Viljar Loor. Eesti võrkpallilegendi Viljar Loori sportlasetee on harukordne. Viis korda järjest tuli Loor Nõukogude Liidu koondislasena Vana Maailma meistriks. Kaks korda maailmameistriks. Kahel korral võitis maailma karika. Oli osaline maailma võrkpalli rekordmängus, kui Nõukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipühamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees Brasiiliaga. Kõige tähtsamaks peab ta aga ikkagi Moskva olümpiakulda. "Olümpiavõit on maksimaalne
valida ja kuna tal huvialasid polnud, siis pidi hakkama käima rahvatantsuringis. See talle ei meeldinud, sest partner tallus pidevalt varvastel ja Kristina palus emalt abi uue ringi leidmisel. Ema tahtis teda esialgu ujumistrenni viia, kuid ema endine suusatreener Herbert Abel kutsus Kristina hoopis suusatrenni ja suusatamine hakkas talle kohe meeldima. (NaisteMaailm veebiajakirjast: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100) Nii sai alguse Kristina sportlasetee ja suusatamine muutus peagi elustiiliks. Kristina on lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi. Tema algklasside klassijuhataja iseloomustab Kristinat kui töökat ja lahtise peaga tüdrukut, kes sai õppimisega suurepäraselt hakkama. Kehalise kasvatuse õpetaja arvates oli Kristina siiras ja armas ning meeldivalt tagasihoidlik. Võistlustelt tulles ei uhkustanud ta kunagi oma saavutustega ja oli spordis oluliselt silmapaistvam kui teised õpilased. ( Pulleritsu spordiblogist: http://suusk
olümpiamängudel võidu ka meeste seas. Temast jutustati erakordseid lugusi: kord olevat ta turjale võtnud härja, käinud sellega tiiru ümber olümpiastaadioni, ohverdanud siis looma Zeusile ja seejärel liha ühe päevaga ära söönud. Tõenäoliselt pole kõik lood, mida Miloni kohta räägiti, päris tõsi. Pärast sportlasetee lõppu tegutses ta riigimehena. MINOS – hilisemad kreeklased uskusid, et kunagi ammusel ajal oli Kreeta valitseja Minos. Ta olnud tark seaduseandja ja võimas merede valitseja. Legendi järgi oli Minose ema Foiniikia kuningatütar Europa, isa aga kreeklaste peajumal Zeus. Maailmajagu, kus Kreeta asub, saanud Europa järgi nimeks Euroopa. MOOSES - Mooses oli kasupojana Egiptuse vaarao kuninglikus õukonnas üles kasvanud.
annaabi.ee 
