,,Samas, passis võib hobusel olla nimesid rohkem kui üks - algnimi, spordis kasutatav nimi, reklaaminimi ja veel mõni. Mõnikord on hobuse eluea jooksul kasutusel lausa 5-6 erinevat nimevarianti. Samas on hobuse alg- ehk sünninimi selline, mida muuta ei saa," selgitab ta. ,,Sageli lisatakse nime lõppu ka kasvandust märkiv täht." Eestis on omaaegses Niitvälja Hobusekasvanduses sündinud hobuste puhul kasutatud N tähte, näiteks mära nimega Topaas N. Hollandis ja Belgias on sporthobustele nimede panemisel kasutusel tähestikuline süsteem. Kokkulepitud aastal hakatakse tähestiku algusest minema ning kõik ühel aastal sündinud sporthobused saavad endale A tähega nime, järgmisel aastal B ja nii edasi. Kui tähestik läbi saab nimetatud, alustatakse otsast peale. Sama nime tohib sporthobustele panna vaid täisõdedele ja -vendadele, kusjuures nime lõppu lisatakse rooma numbrina järjekorranumber: Calipso I, Calipso II, Calipso III jne. Täisvennad ja -õed on
munad, mis hobune tänu tekkinud kihelusele sisse lakub. Maos arenevad munadest 1-2cm pikkused punased vastsed, mis kinnituvad maoseina külge ja parasiteerivad seal terve talve. kevadel lahkuuvad kiinivastsed hobuse organismist ja arenevad kiinideks, kes munevad taas hobuste jäsemete siseküljele. Parasiteerimine hobuse organismis põhjustab toksikoosi, raskematel juhtudel võib ette tulla ka maorebendeid. · Hobused peaksid regulaarselt saama ussirohtu. Sporthobustele on soovitav ussirohtu anda 3- 4 korda aastas. Varsad võiksid saada ussirohtu teisel, neljandal ja kuuendal elukuul. Kindlasti tuleks dehelmintiseerida tiineid märasid. · Preparaate tuleks vahetada, et parasiidid ei harjuks ühe preparaadiga. Sügisperioodil tuleks kindlasti valida selline preparaat, mis hävitab peale ümarusside ka maokiini vastsed. HOBUSTE VAKTSINEERIMISTEST · Vaktsineerimiste eesmärk on aktiviseerida hobuse immuunsüsteemi, et nakkuse
Põhiliselt tööstuses ja linnatranspordis. Kongpeaga. Teine tõug on klaidsdeil. On aretatud Sotimaal. Sellel tõul ei ole küll sõrgatsi märgiseid ja nad on heledamad. Levinud on ka kõrb värvus. Kolmandaks tõuks on Suffolki tõug. Jalad on peenemad ja väiksemate tuttidega, ning puuduvad ka valged märgised nii pea kui jalgadel. Söötmine Põhiliseks söödaks on hein ja kaer ja täitesöödana kasutatakse põhku. Rohukuiviseid enam ei kasutata. Sporthobustele ristikheina ei kasutata, sest neil on vaja just süsivesikuid. Põhiliselt põlluheina sõid vanasti vanemad hobused. Ees- ja Kesk-Aasias ja USA-s söödetakse lutserni heina. Heina min määraks peetakse 0,5 kg 100 kg kehamassi kohta. Kui 500-600 kg siis min peaks ta saama 2,5-3 kg heina päevas. See on minimaalne kogus. See tagab selle, et hobune saab vähemalt 12% toorkiudu ja vajalik mikrobiaal- käärimine. Ülejäänud sööda võib anda teiste söötadena
annaabi.ee 
