Selle valelikud kasutajad on alati pool sammu ees õigest meditsiinist. Kes aga jääb vahele, saab karistuse. Kuigi karistused peaksid olema praegustest julmemad ja meeldejäävamad. Vancouveri olümpia oli ajaloo puhtaim, sest vahele jäi vaid kaks inimest. Sportlase puhtust kontrollitakse uriiniproovi abil ja kui vaja siis tehakse veel vereproov. Peamised kes peavad proove andma on võitjad esi kolmikud. Dopingukontrolli kutsutakse ka need sporlased, keda võidakse kahtlustada selle kasutamises. Kui sportlane on kutsutud kontrolli, peab ta sinna ilmuma 60 minutit jooksul. Kuid sportlane keeldub uriiniproovi andmast, loetakse testi tulemus positiivseks. Karistuseks võib olla 3 kuuline, kahe aastane või eluaegne võistluskeeld. Eesti sportlased on samuti dopindu kasutamsiega vahele jäänud. Nagu näiteks Ott Kiivikas. Ma arvan,et dopingu kasutamine on lubamatu, sest see on ebavõrdne teiste osalejatega. Kui doping oleks kõigile
vanad kreeklased oma kultuurmaailma laiendades ehitasid esimeste objektidena ikka nii amfiteatri kui staadioni. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks kultuurile on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Sporlased peavad väga tähtsaks oma riigi tunnustamist võistlustel ja annavad endast parima,et näidata mida ta suudab teha ja mida tema riik tegi selleks,et ta nii hea oleks oma alal.Loomulikult tahavad nad ka anda teada järgmisele põlvkonnale aimu mis on võimalik korda saata.Paljud Eesti sportlased on andud oma medalid ja karikad Tartu spordimuuseumile,kus kõik saavad neid vaatamas käija.Tartu spordimuuseumis
kasvuhormooni tarvitamises. Esimest korda uuriti kasvuhormooni tõsisemalt 1956.aastal. See eraldati inimese ajuripatsi näärmetest ja kasutati kasvuhäiretega loomade kasvu kiirendamiseks, hiljem kasutati seda ka laste kasvuhäirete puhul. Täiskasvanute seas hakkas see koguma populaarsust 1962.aastal. 1987.aastani olid ainukesed kasvuhormooni allikad laibad (Richard I.G Holt jt, 2009). Viimasel kümnendil on räägitud palju kasvuhormooni kuritarvitamisest sportlaste hulgas. Mõningad sporlased üritavad sellega kiirendada ja suurendada lihaskasvu, et parandada tulemusi. Kasvuhormoon soodustab lihaste ja luude kasvamist. Sünteetilise kasuvhoromooni manustamise kõrvalmõjude hulka kuuluvad allergilised reaksioonid, diabetogeensed toimed ja akromegaalia, kui manustada suurtes doosides. (M. Jegathesan, Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile). Positiivseid dopinguproove seoses kasvuhormooniga on andnud nii
annaabi.ee 
