..................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused .............................................................................. lk 14 Pea vigastused .................................................................................................... lk 16 Toitumine ja kehaline koormus ........................................................................... lk 17 Spordivigastuste üldiseloomustus Tavaliselt nimetatakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel või planeeritud treeningutel. Nende nimetuste alla käib ka harrastusport ja meelelahutuslik sport. Erakorralisse meditsiiniosakonda sattuvatest juhtumitest on pooled spordivigastused. 2 Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega
· milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes · kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, et vigastusi ei tekiks Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, on töö autor koostanud küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumilastele ning Rakvere Tarvase ja Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmetele. Tänan kõiki õpetajaid, kes aitasid uurumustööd koostada, direktor Tõnu Lonti, õpetaja Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus.
peavalu ning kehatemperatuuri tõus. Seega on äärmiselt oluline vältida vedelikukaotust ning õigeaegselt tarbida spordijooke, mis imenduvad kiiremini seedetraktis kui paljas vesi ning seeläbi lahendavad ka kiiremini vedelikukaotuse probleemid ja ei jäta loksuva kõhu tunnet. Samal ajal varustavad spordijoogid organismi ka piisavalt süsivesikute ja elektrolüütidega. Alahinnata ei saa ka une vajadust, mis aitab lihastel kiiremini taastuda. 2. SPORDIVIGASTUSED Spordivigastusteks nimetatakse tavaliselt vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel ja planeeritud treeningutel. Mõnikord klassifitseeritakse ka harrastuslikust, meelelahutuslikust spordist saadud vigastust kui spordivigastust. Kõige traumaohtlikumad spordialad on: jalgpall, hoki, maadlus, poks, akrobaatika. Teise raskusgruppi kuuluvad võimlemine, kergejõustik, jalgrattasport, suusatamine ja uisutamine. Ohutumad spordialad on aerutamine, sõudmine ja ujumine.
annaabi.ee 
