Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad.
Õppides vähendama kummagi kesknärvisüsteemi poole aktiivsust, suudab sportlane katkestada stimulatsiooni, mis tekitab ebasoodsat lihasepinget. Oluline on aga meeles pidada, et lõdvestustehnikaid nagu iga sportlikku vilumust tuleb harjutada regulaarselt. Sporditraumade spordipsühholoogiline aspekt 1. Iseloomustage sporditraumadega seotud psühholoogiliste tegurite rolli. Isiksuseomadused on psühholoogilistest teguritest ühed esimestest, mida seostatakse spordivigastustega. Sellest hoolimata pole seni veel suudetud tuvastada ega osata mõõta isiksusetunnuseid, mis on seotud spordivigastuste põhjustega. Küll aga kinnitavad uuringud, et sellised isiksusetunnused nagu optimism, enese-hinnang, stressitaluvus ja ärevus on kindlasti sporditraumadega seotud. Samas on isiksuseomaduste seosed traumadega lihtseostest märksa keerukamad, sest isiksuseomadused toimivad stressi ja vigastuse seose kaudu. Stress on sporditraumade tekkeks oluline eeldus.
• patoloogilised põhjused. Mitmed haiguslikud protsessid on teadaolevalt seotud kollageenkiududega, nii ka näiteks reumatoidartriit, mis võib põhjustada näiteks tservikaalsete (kaelasse puutuv) ligamentide rebenemise. On ka teada, et vananemine mõjutab kõõluseid ja liigessidemeid ning teeb nad vastuvõtlikumaks mehhaanilisest koormusest tingitud vigastustele. • stress või väsimus. See ülekoormuse faktor on sageli seotud spordivigastustega ning inimestega, kes korduvalt teostavad kindlaid liigutusi, näiteks ka kasutades arvuti klaviatuuri. Korduv stress- vigastus (ingl.k repetitive stress injury- RSI) on klassikaline ülekoormuse probleem. Erinevate vigastuspõhjuste teadmine muutub tähtsaks patsiendi hindamisel ning ravi planeerimisel. Hindamise seisukohalt on erinevus, kas hinnata lähimat vigastuspiirkonda ning vigastuse mehaanilist iseloomu või uurida ka patsiendi elustiili ning haiguslugu.
annaabi.ee 
