vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g
Vitamiinid B-rühm, eriti B12 (tumedas linnulihas) Kasutada erinevaid lihaliike vahelduvalt. Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid. Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus on peamiselt lihas (punane liha) ja kalas
vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g
kui glutamiinilisa manustamist võib pidada nende mõjude põhjustajaks. · KREATIIN Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid. Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Mis on kreatiin. Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. Keemiline nimetus methylguanido- acetic acid. Kreatiin moodustub tervest reast organismis toimuvate protsesside tulemusel (lõplikult välja uurimata) sellistest aminohapetest nagu arginiin, metioniin, glütsiin. Kreatiin moodustub maksas, samuti võib olla teatud määral välja töötatud neerudes
annaabi.ee 
