Enamus sporditraumasid on seotud liigeste ja kõõluste vigastamisega. Õigesti planeeritud treeningkoormuste järkjärguline tõstmine viib liigeste ja kõõluste tugevnemisele. Kokkuvõttes võimaldab see sportlastel paremini toime tulla treeningu ja võistluspingega. Jõutreening tagab tugeva baasi sportliku ettevalmistumise. Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism). Viimaste aastakümnete spordipraktika on tõestanud aga vastupidist, et paljud sportlased on oma spordimeisterlikkuse taset tõstnud just tänu jõutreeningule, võrreldes nendega, kes treenisid kitsalt spetsialiseeritult oma spordialal. Tänapäeval on jõutreening kehalise ettevalmistumise lahutamatu osa enamikel spordialadel (sportmängud, kergejõustik, kahevõitlus jt). Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud. On saadud aru, et ei saa näidata kõrgeid
Võrdsus spordis tähendab ennekõike seda, et mõne konkreetse ala sportlased mõistavad üksmeeles, et reeglid kehtivad nii igalühele neist kui ka kõigile teistele osavõtjatele. Nad saavad aru, et kehtivad reeglid on vajalikud nii nende endi hüvanguks kui ka teiste hüvanguks. Sportlased mõistavad, et see on praktilise spordi vajalik osa, et üks osaleja või meeskond ei saaks eelist teiste ees. Võrdsus spordis on vajalik spordipraktika jätkusuutlikkuseks. Kui ilmneks, et spordi eesmärk pole järgida võrdsust, lakkaks sport toimimast nii, nagu ta toimima peab. Osalejad saavad aru, et selleks, et võrdsuse kontseptsioon toimiks, on fundamentaalne mitte aktsepteerida reegleid ainult teoreetilises plaanis, vaid ka praktikas neid hoolega järgida. Võrdsuse kontseptsiooni mõte seisneb selles, et sportlane saab saab aru, et nii loogilises kui moraalses mõttes on võrdselt võimalik ausat
loomavagunis salaja Eesti esivõistlustele. 1942. aasta tulemustest võib välja tuua 12.36 kuulitõukes, 39.87 kettaheites ja 5480 punkti kümnevõistluses. Viimane tulemus asetas Lipu sel hooajal kuuendaks, kuid sama aasta suvel oli Viljandis olnud ka üldse esimene kord , kui Lipp proovis kümnevõistlust. Need tulemused ei ole aga midagi märkimisväärset. 20- ja 22- aastaselt spetsiaalettevalmistusega algust teha pole aga veel hilja, nii näitab spordipraktika. 3 Lipu enda sõnad selle kohta on ,, Ärge muutuge liiga noorelt vanaks, rajage vundament oma sportlaskarjäärile mitmete spordialade kaudu."(Teemägi_1963) 1943. aasta Eesti meistrivõistlustel tuli Lipp kümnevõistluses laenatud ning kaks numbrit väiksemate naelkingadega teiseks. Aasta hiljem 1944. aastal, punktisummaga 5812 oli ta juba Eesti meister.(Teemägi_1963) Noor mees oli treeninud ainult oma tarkuse järgi
annaabi.ee 
