Nt jalutusalad ja mänguväljakud. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? 1) Suured müravabad rohealad: Looduslik parkmets, Liigirikas park, Metsapark, maastikupark- Rahuldavad inimeste vajadust kontakti järele metsiku loodusega. Võimaldab tundma õppida erinevaid taimeliike (koolid saavad teha seal tunde). Hea tegeleda tervisespordiga. Võimalus eemale pääseda linnamürast. 2) väiksemad rohealad: rahvapark, mängupark, haljastusega väljak, spordipargid ja väljakud- Rahvarohked ja mitmete atraktsioonidega. Kontserdid ja muud üritused. Mängupargid mis mõeldud lastele on olulised ohutuks mängimiseks vabas õhus. Spordiväljakutel võimalus tegeleda erinevate aladega. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Eesmärk: loodusalad, liikumine, mäng, looduselamused. Ühepäevase matka alad. Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoones-
Aedades võeti kasutusele itaalia ja prantsuse analoogiate põhjal parterid jm regulaaraedade detailid; Aiaarhidektuuris püsisid jätkuvalt lehtlad, aiamaja, pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism- ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark'i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid. Aedlinn: Aedlinna tekkimise põhjus: urbaniseerunud linnas kasvavad probleemid, samas sureb maaelu migratsiooni ja põllumajandus kriiside tõttu välja. Max suurus 30 000 elanikku; Hoonestuse moodustavad aiaga ridaelamud; Läbisõiduliikluse vältimiseks umbtänavad; Elamurajoonide vahel ja ümber roheline tsoon- pargid. Esimesed aed-eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919. 19
a virsikupuu. Lillekasvatust õpiti pärslastelt ja egiptlastelt. Kreeklased kasvatasid ise adooniseid, hüatsinte, krookusi, kannikesi. Aleksander oli suur aiandushuviline, hoolitses parkide eest oma vallutatud aladel. Ka Aleksandri järeltulijad rajasid suuri aedu ja parke. Neljandik Aleksandria linnast (vt Antiigileksikon I, lk 29) koosnes parkidest ja aedadest. Kuulsamad Kreeka aiad: spordipargid Pergamonis (Vt Antiigileksikon II, lk 74) ja Olümpias asuv Altis. Neis kasutati kujunduselementidena lisaks puuderivile ka skulptuure, mis kujutasid sportivaid inimesi. Iseloomulik Kreeka aedadele:4 Aia jaotamine vastavalt aiakultuuride gruppidele mitmeks osaks. Ühiskondlikult kasutatavate spordiparkide, sh staadioni teke. Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas