Toimus esimene sõjajärgne Eesti-Soome maavõistlus kergejõustikus. Esimese naissportlasena valiti Eesti parimaks sportlaseks Ulvi Voog-Indrikson. Austraalias ilmus esimese Välis-Eesti spordiväljaandena "Eesti Spordileht" 1958 1. jaanuarist alustas ilmumist "Spordileht". Toimusid Tallinna I spordimängud, mille eeskujul hakati läbi viima paljusid regionaalseid spordimänge. Avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia spordihoone 1959 Toimus tõsine reorganiseerimine Eesti NSV spordiorganisatsioonides, kehakultuuri- ja spordikomiteede asemel kutsuti ellu spordiühingute ja organisatsioonide liidud. Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomiteest sai ENSV Spordiühingute ja Organisatsioonide Liit (SOL), mille esimeheks jäi Boris Tolbast. SOL-i presiidiumi otsusega moodustati spordialade arendamiseks 31 spordialaföderatsiooni. Likvideeriti Eesti NSV "Spartaki" vabariiklik organisatsioon (liideti VSÜ "Kaleviga"). Toimusid I Eesti maanoorte spordimängud (hiljem maaspordimängud)
noorte motokool. Esimesse spetsialiseeritud mootorispordikooli asus õppima kakssada noort, esimeseks diretoriks määrati mootorispordientusiast R.Reindov. Kooli õppeprogramm oli mitmekülgne ja uue õppeasutuse peaülesanne oli kasvatada meie ringraja- ja krossisõitjatele väärilist järelkasvu. 2.2 1968.Esimesed Eesti meistrivõistlused motokrossis Noorte mootorisportlaste ettevalmistamisele hakati ka suuremat tähelepanu pöörama ka teistes spordiorganisatsioonides. Tööjõureservides moodustati noorte õppegrupid treener H.Aasa juhendamisel , Jõus võttis noorte õpetamise oma südameasjaks treener I.Tarro, Tallinna Pioneeride ja Koolinoortes Palees H.Neemelaid. Föderatsiooni presiidimus oli tihti arutamisel motokrosside korraldamise uute vormide ja täienduste probleemid. Suur osavõtjate arv tingis Eesti meistrivõistluste läbiviimise mitmeetapilistena ja motokrossi propageerimise huvides erinevatel krossiradadel
sotsiaalmajanduslike tegurite omavahelise suhtega. Vastust püütakse leida järgmistele küsimustele: 1. Kuidas on sport seotud majandusliku ebavõrdsuse ning majandusliku heaolu ning ebaõnnega? 2. Kuidas on sotsiaalne klass seotud spordiharrastuse mudelitega ühiskonnas? 3. Millises ulatuses võimaldab sport luua karjäärivõimalusi endistele sportlastele ning teistel leida tööd spordiorganisatsioonides? 4. Millises ulatuses mõjutab sportimine üleüldist tööalast edukust ning suurendab endiste sportlaste sotsiaalset mobiilsust*? * Sotsiaalse mobiilsuse all mõistavad sotsioloogid muutusi majandusliku heaolu, haridustaseme ja professiooni osas inimese eluea jooksul või ühest põlvkonnast teise. Sport ja majanduslik ebavõrdsus. 95
annaabi.ee 
