Spordimängud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

pdf

Suvelillede ja köögiviljade külviajad

Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 25-30 C 3-5 päeva Seller

Ainetöö

2

docx

Soojushulga ülesanded

1. Kui palju muutub 300 grammise rauatüki siseenergia kui tema temperatuur väheneb 40°C võrra? Raua erisoojus on 460 J/(kg·°C). m= 300 g= 0,3 kg Q= cm∆t ∆t= -40 °C c= 460 J/(kg*°C) Q= 460 J/(kg*°C)* 0,3 kg*(-40 °C)= -5520 J Q=? Vastus: Rauatüki siseenergia väheneb 5520 J võrra. 2. Mitu kilogrammi jääd (erisoojus 2200 J/(kg·°C)) soojenes -20°C-lt -10°C-ni, kui selle protsessi käigus vabanes 0,6 MJ energiat? t1=-20 °C Q= cm∆t Q t2= -10 °C m= c∆t c= 2200 J/(kg*°C) ∆t= -10 °C – (-20°C)=10 °C Q= 0,6MJ= 600 000 J 600 000 J m= =27 kg m=?

Ülessanded

1

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia põhineb süsinikuaatomi võimel moodustada piki ahelaid kovalentsete sidemetega. Süsinikuahel võib olla lineaarne, hargnenud, tsükliline. c-c-c-c-c (lineaarne) c c-c-c-c (hargnenud) c c c c (tsükliline) c c c Kehtib HONC reegel, mis ütleb et vesinik saab moodustada ühe kovalentse sideme,hapnik 2, lämmastik 3 ja süsinik 4. ALKAANID (süsivesinikud) Süsiniku ja vesiniku ühendid; küllastunud ühendid e. Süsinikuaatomite vahel on ainult üksik sidemed. -aan (peaahela lõpp) -üül (kõrvalrühm) 1-met 6-heks 2-et 7-hept 3-prop 8-okt 4-but 9-non 5-pent 10-dek Isomeerid Nähtus ,kus sama elementkoostisega ainetel on erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Süsinikuoksüdatsioonide määramine C oksüdatsiooni astmete summa C keskmine= sü sin ike arv Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia põhineb s

Keemia

132

pdf

Bài Giáng Thiát Ká Ká Thuát Solidworks - Nguyán Háng Thái-132 Trang

Bµi gi¶ng thiÕt kÕ kü thuËt Ch−¬ng 1 KiÕn thøc c¬ së vÒ SolidWork Trong ch−¬ng nµy sÏ giíi thiÖu c¸c kh¸i niÖm c¬ b¶n vÒ SolidWork, c¸ch t¹o mét b¶n ph¸c th¶o ®èi t−îng 2D, lµm quen víi dao diÖn cña SolidWorks, c¸c thanh c«ng cô vµ tÝnh n¨ng cña nã. Gióp ng−êi ®äc dÔ dµng h¬n khi t×m hiÓu c¸c ch−¬ng tiÕp theo. 1.1.B¾t ®Çu víi SolidWork (më mét b¶n vÏ míi) mµn h×nh khëi ®éng SolidWork cã d¹ng nh− h×nh 1.1. H×nh 1.1 H×nh 1.2 §Ó b¾t ®Çu víi mét b¶n thiÕt kÕ b¹n cã thÓ më mét b¶n vÏ míi b»ng c¸ch nhÊn tæ hîp phÝm Ctrl+N hay vµo thanh c«ng cô FileNew hoÆc tõ thanh c«ng cô chän biÓu t−îng . Khi ®ã menu New SolidWorks Document sÏ hiÖn ra nh− h×nh 1.2 cho phÐp b¹n cã thÓ lùa chän: { Part: ®Ó thiÕt kÕ c¸c b¶n

Kategoriseerimata

12

pdf

Aldoolreaktsioonid

10. Aldoolreaktsioonid Karbonüülrühma -vesinike happelisus Karbonüülühendite teiseks oluliseks iseloomuks on karbonüülrühmaga külgnevate süsinikuaatomite juures olevate vesinike happelisus. Selliseid vesinikuaatomeid nimetatakse -vesinikeks. O H O R C C C R H Karbonüülrühma -vesinike happelisuse põhjused on lihtsad. Karbonüülrühm on tugev elektronaktseptoorne rühm ja kui karbonüülühendist eraldub -prooton, siis tekkinud anioon on resonantsi poolt stabiliseeritud. Aniooni negatiivne laeng on delokaliseerunud. .. - .. .. - :O H :B :O :O : -.. C C C C C C + H B A B Resonantsi poolt stabiliseeritud Struktu

Orgaaniline keemia

5

doc

Arvutiõpetus

IX klass II grupp Kordamine kontrolltööks Tõmba õigele vastusevariandile (õigetele vastusevariantidele) joon alla (märgista ära ning siis näiteks klahvikombinatsioon Ctrl + U) Näide Õpin järgmisel reedel toimuvaks kontrolltööks a) natuke b) vähe c) piisavalt Valmis ülesanne salvesta nimega Eesnimi_kordamine.doc ning saada see mulle aadressile [email protected]; ekirja teemaks sisesta eesnimi ja tänane kuupäev. 1) Kirja rasvaseks muutmiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 2) Kursiivkirja (kiri on kaldu) tööriistanuppu: a) b) c) d) 3) Kui on soov kirjavärvi muuta, siis peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 4) Teksti markeerimiseks (helestamiseks) peab klõpsama tööriistanuppu: a)

Arvuti õpetus

1

odt

Füüsika põhikooli eksam, soojushulga arvutamine, energia

Joosep ja Kristjan olid jõekaldal matkamas. Õhutemperatuur oli ­5 °C. Tee keetmiseks raiuti jõekalda juurest jääd, nii et jäätükikestega täideti 1,5 liitrise ruumalaga alumiiniumist pott, mille mass oli 250 g. Arvestada, et jää algtemperatuur oli samuti -5 °C ja potti pandud jää mass 0,7 kg. Pott jääga kaeti kaanega ning asetati piiritusega köetavale matkapliidile ja seejärel sulatati sellest jääst vett ning aeti see keema. Kui palju kulus selleks piiritust, kui 1 kg piirituse põletamisel eraldub 26,8 MJ energiat ja piirituse põlemisel saadud energiast hajus ümbritsevasse keskkonda 60%? Andmed: Lahendus: Poti soojenemine m = 250 g = 0,25 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -5° C t = tlõpp - talg = 100° C ­ (-5° C) = 105° C tlõpp = 100° C lõpptemperatuuri korrektne väärtus cAl = 880 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,25 kg · 880 J/(kg·°C) · 105° C = 23100 J Jää soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c

Füüsika

4

pdf

Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE

Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE 1.arvestustöö  Tallinna Tehnikaülikool Lk.53 ülesanded · A B = {a; b; c; d; e; f; g; h} A B = {a; b; c; d; e} AB=Ø B A = {f; g; h} B A = {f; g; h} · Hulk A {1;3;5;6;7;8;9} Hulk B {2;3;6;9;10} · A B = A Juhul kui A on B sees A B = A Juhul kui B on A sees A B = A Erijuhul kui B on tühihulk A B = B A Kirjeldab kommutatiivsus teooriat A B = B A Kirjeldab mitte lõikuvaid hulki, ehk puudub ühisosa · (A B) C ABC C(AB)  Tallinna Tehnikaülikool · A(BC)=(AB)(AC) A(BC)=(AB)(AC) · AB=A AB=A · [ (A B) (A B) (A C) ] = = (A B) (A B) (A C) = = Ø (A B) Ø = (A B) = = ( A) ( B) = Ø ( B) = B · (A C) (B C) (A C ) ( B C) = = (A C) (A C

Diskreetne matemaatika

Meedia

Kommentaarid (0)