1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts 1925 Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress 1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit 1928 ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich
III Eesti Spordi Kongress - 1994.aastal Tallinnas IV Eesti Spordi Kongress - 1998.aastal Viljandis V Eesti Spordi Kongress - 2002.aastal Tartus VI Eesti Spordi Kongress - 2006.aastal Pärnus VII Eesti Spordi Kongress - 2010.aastal Tallinnas VIII Eesti Spordi Kongress - 2014.aastal Paides EOK taastamine ja Eesti lülitumine rahvusvahelisse spordiliikumisse: 1989. a. jaanuaris taastati EOK tegevus. 1991. a. taastunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Eesti Olümpiakomiteed ja algas Eesti spordiliitude vastuvõtmine/taastamine rahvusvaheliste spordiala föderatsioonide liikmeskonda. 1992.a. osaleti tali- ja suveolümpiamängudel Spordiajaloo seisukohalt olulised isikud: Philippe von Roth Kanepi pastor, kes lülitas 1805.a. kehalised harjutused Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi Karl Eduard Raupach - TÜ lektor, kes tõi 1819.a. võimlemise Eestisse Jüri Soo Laiuse köster, kes hakkas 1874.a. korraldama laiuse kihelkonnakoolis kehalist kasvatust. 1876.a
tegevusega seostuva korraldamine. RIIGIVÕIM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED EESTI SPORDIS Riigi ja kohaliku omavalitsuse loodavad tingimused saab rühmitada neljaks: 1) soodsa õigusruumi loomine seadused ja teised õigusaktid, mis mõjutavad sporti- mist; 2) materiaalse baasi rajamine spordiehitiste ja -rajatiste planeerimine, ehitamine ja osaliselt ka ülalpidamine; 3) vabatahtliku sektori rahaline toetamine spordiklubide, spordiliitude ja -ühenduste toetamine, nende poolt ellu kutsutud projektide toetamine ja avalike teenuste osu- tamise tellimine klubidelt (näiteks pearahal põhineva toetuse kaudu laste ja noorte sporditegevuse korraldamise tellimine klubidelt); 4) kehalise kasvatuse tagamine üldhariduskoolides ja spordialase kõrghariduse või- maldamine avalik-õiguslikes ülikoolides. Siia saab paigutada ka kohalike omavalit-
annaabi.ee 
