naiste klubisid ÜSK-is). 7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis). Korvpalli tulek peale ÜSK-i ka TPI ja EPA Spordiklubidesse. Terve laiapinnaline konkurents Eesti siseselt. 9. Professionalismi teke vaid NL-i koondise tasemel n-ö. koondise mängijate stipendiumid. 10. Välissuhted üsna olematud vaid Korea RDV, Bulgaaria, Hiina RV. 11. Kogu Eesti keskne korvpallielu kalender tehti ringi NL-i kalendrist lähtuvalt. Eesti meistrivõistlustel sel perioodil oli veel autoriteeti see oli üle tulnud prioriteet omariikluse ajast. 12
talle on sekundeerimas noored suusamehed Anti Saarepuu ja Erki Jallai. Mainimata ei saa jätta olümpiavõitjat Erki Noolt, temagi on pärit Võrust. Suuremad traditsioonilised spordivõistlused on olümpiavõitja Eduard Pütsepa mälestusturniir kreeka rooma maadluses noortele, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, Ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir jatalvised ja suvised autorallid jne. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli ning spordiklubidesse. Spordikoolis on seitse spordiala kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, orienteerumine ja võrkpall. Spordiklubides saab tegeleda judoga, jalgpalliga, ratsutamisega, korvpalliga, karatega, võimlemise ja aeroobikaga. Linnas olevad spordirajatised spordihoone (võimla, maadlussaal, tõstesaal, jõusaal), Kreutzwaldi pargi mänguväljakud, linna spordiväljak, Võru Spordikooli Kubja suusabaas oma
suuremalt jaolt olid trennid. Vabal ajal lugesin raamatuid. Harrastuseks oli ristsõnade lahendamine. Koolis toimusid spordipäevad, suusavõistlused ja korvpalli võistlused. Samuti toimusid koolide vahelised võistlused ( kergejõustik, korvpall, ujumine ). Spordis olen alati silma paistnud nii oma tegevuse kui sportlike saavutuste pärast. Millal ja kelle innustusel te hakkasite sportima, kus ja kuidas ? Missugusesse spordiseltsidesse / spordiklubidesse te kuulusite ? Kes olid teie treenerid ja treeningkaaslased ? Millised olid treeningpaigad ja varustus ? Kas te käisite ka treeninglaagrites, kus ? Kas te pidasite ka treeningpäevikut ? Spordi juurde viis mind ema. Kõigepealt alustasin oma spoorditee maadlusest,tegelesin maadlusega Tallinnas ,Dünamo spordikluubis.Kuna maadlus mulle ei meeldinud,läksin jäähoki mängima. Praeegu juba 25 aastat tegelen jäähokiga.
19. saj. esimesel poolel tekkisid esimesed aadlinoorsoole mõeldud (kinnised) spordiringid, kus välismaalastest õpetajad õpetasid vehklemist, võimlemist, ujumist. Korraldati spordivõistlusi. 1846.a. ,,Imperiaatorlik Jahtklubi" 1860.a. sportmängude ring ,,Neeva" 1864.a. purjetamise-sõudmise klubi ,,Sterla"(,,Nool"?) ja kiiruisutajate klubi 1867.a. jahtklubi Moskvas 1868.a. tenniseklubi Peterburis Algusaastatel võeti mõnedesse spordiklubidesse ainult aristokraate, osa spordiklubisid võttis treenima ka keskklassi esindajaid. Tööliste spordiringid olid ,,mitteametlikud", töölissport hakkas arenema 19. saj lõpul. Venemaal propageerisid sporti elukutselised atleedid, eeskätt raskekergejõustiklased, kelle seas oli ka eestlasi. Ülevenemaalised olümpiamängud: Võistluste korraldamise ajdeniks sai nõrgad tulemused olümpiamängudel. 1913. a. peeti I ülevenemaalised om Kiievis (osavõtjad
annaabi.ee 
