reportaazides käsitletakse avaldab môju inimeste ja nende läbi ja spordiklubide sotsialiseerumisele ühiskonnas. Sugu. Perekonnasisene interaktsioon möjutab erinevalt ka spordiharrastuse väljakujunemist soolisest aspektist vaadatuna. Sarnaselt sotsiaalsete klasside vahelistele eelistustele spordiala valikul toimib spordiharrastuse valikul ka sooline kuuluvus. Meestele omane sotsialiseerumise protsess möjutab positiivset spordiharrastust enam kui naistel. Samuti peab sooliste eripärade väljakujunemisel sportliku tegevuse valikul arvestama ka sotsiaalsete klassidega. Ka tänapäeval vöib märgata, et madalasse sotsiaalsesse klassi kuuluvad naised ei tegele praktilislt spordiga. Sellest vöib järeldada, et klassikuuluvus on spordiharrastuse määramisel olulisem kui sooline kuuluvus. Siiski eksisteerivad veelgi sellised spordialad, mida eelistatumalt harrastavad kas naised vöi mehed
NB! SPORDI REGULEERIMINE KOKKULEPPED JA TRADITSIOONID, TURG JA SEADUSED Kas spordiliikumist on tarvis reguleerida, kuidas on sporti võimalik juhtida nendele küsimustele antakse ilmselt erinevaid vastuseid sõltuvalt ühe või teise riigi valitud spordikorralduslikust mudelist, ühiskonna ja majanduse arengust. Kindel on, et organiseerunud spordiharrastust mõjutavad nii traditsioonid ja kok- kulepped kui ka seadused ja turg. Samas mõjutavad kõik need tegurid ka üksteist. Spordiliikumine põhineb traditsioonidel. Antiikolümpiamängudel 776. aastast Spordiliikumine põhineb e.m.a alates joosti, heideti, sõideti ja võideldi. Võitjaid ülistati, mängude ajal ei sõ- traditsioonidel ditud. Nendest kaugetest aegadest on sport tohutult arenenud: sajad ja sajad uued
2) kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks; 3) toetada eelarveliste vahendite olemasolu korral oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd; 4) tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ja laste suvelaagrites; 5) määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele omavalitsusorgani teenistujale; 6) spordiehitise otstarbe muutmisest informeerida maavalitsust ja Kultuuriministeeriumi. KOV võib sõlmida sportlasega lepingu, milles määratakse kindlaks poolte vastastikused õigused ja kohustused, mis