...................................................................5 3. Treeningu printsiibid.......................................................................................................7 4. Õpetamise vahendid ja meetodid..................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................................................11 1. Spordipedagoogika põhimõisted Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend Õpetamine – liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus Omandamine – õpetamise tulemuse efekt Õppimine – sportlase tegevus liigutuse õppimisel Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus
Ohud korrelatsiooni tõlgendamisel: viga andmesisestamisel; r=0 ja arvatakse et seost pole 5) Mudelite loomine 6) Simulatsioon - Matemaatiline simulatsioon tugineb X parameetrite muutmisele regressioonmudelis ja vastavalt sellele toimub kriitilise muutuja Y tulemuse paranemine või halvenemine Sporditehnika kvalitatiivne analüüs, õpetamine ja õppimine Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis saavutamaks maksimaalset resultaati (sporditulemust). Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Kvalitatiivne hindamine: 1) Faasanalüüs – kehaasendite ja liigutuste hindamine liigutustegevuse väiksemate osade kaudu. 2) Ajastatuse analüüs - faaside ja üksikute tegevuste ajaliste kestvuste ja ajastatuse hindamine 3) Ratsionaalsuse analüüs – liigutustegevuse ostarbekus; kas eesmärgi saavutamiseks on tagatud kasutuselolevate ressurrside minimaalne kulu. *Ratsionaalsust mõjutavad tegurid:
vad sportlase kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt. Kindlus kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel. Stiil tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomuli- kud antud sportlasele. PÕHIMÕISTED: Spordiharjutus terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Õpetamine liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus. Omandamine õpetamise tulemuse efekt. Õppimine sportlase tegevus liigutuse õppimisel. Tehnika täiustamine õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaani-
annaabi.ee 
