kavandamise, spordispetsialistide koolituse tagamise, spordi ja sportlaste õiguste eest ning teostavad riiklikku spordipoliitikat ja riiklike vahendite sihipärase kasutamise kontrolli. Spordiorganisatsioonide algne ja põhiline ühinemise vorm on spordiklubi. Igaühel peab olema õigus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi ning kohustus täita oma klubi poolt kehtestatud reegleid. Spordimeisterlikkuse arendamisel lähtutakse spordialakeskse juhtimise printsiibist, mis eeldab spordialaliitude iseseisvust oma tegevuses. Spordialade liidud hoolitsevad ühtlasi vastava ala laiendamise ja tervisesportlike vormide viljelemise eest. Igal spordiorganisatsioonil on erinev liikmeskond, erinevad spordi- ja tegevusalad, oma eeldused ja võimalused. On vale väita, et kõiki ühendusi on võimalik organiseerida, juhtida või majandada ühtmoodi. Samuti ei saa väita, et spordiorganisatsiooni peab või võib majandada nagu ettevõtet.
Tõnise.Vabariigi Valitsus kinnitas ESK põhikirja. Spordiühingud "Kalev" ja "Jõud" eraldusid sundliitmise järel taas kaheks iseseisvaks ühinguks.Tallinna Spordiinternaatkool ja Eesti NSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium 1991 20. augustil kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Rahvusvaheline Olümpiakomitee taastunnustas Eesti Olümpiakomiteed. Algas Eesti spordialaliitude vastuvõtmine/ taastamine rahvusvaheliste spordialaföderatsioonide liikmeskonda 1992 Eesti osales 56 aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel. Eesti Spordi Keskliit võeti Euroopa Mitteriiklike Spordiorganisatsioonide Ühenduse (ENGSO) liikmeks 1993 Eesti Olümpiakomitee Täiskogu valis EOK presidendiks edasi Arnold Greeni ja peasekretäriks Gunnar Paali. Eestis korraldati I Balti Mere Mängud. 18. detsembril toimus III Eesti Spordi Kongressi 1. Istung 1994 29
konkreetsed isikud jne). Kriisi korral peab olema selge, kes ettevõtte nimel räägib. Mida kiiremini reageeritakse, seda parem. Kui ajakirjanikud tahavad mingist probleemist või juhtumist loo teha, siis teevad nad seda nagunii, suhtlemine pressiga võimaldab ettevõtte juhtidel vähemalt esitada ka omapoolse nägemuse sündmustest. Suhtekorralduse üheks osaks on sponsorlus, mis jaguneb: spordisponsorlus (levinuim), võimalik on üksiksportlaste, võistkondade, spordialaliitude, spordiülekannete või võistluste toetamine. Efekt sõltub tulemustest. Arvestada tuleks sihttarbijate eelistusi; kultuurisponsorlus. Toetada võib jällegi üksikisikuid, kollektiive, kultuurisündmusi ja väljaandeid jne. Arvestada tuleb ürituse või isikute mainega ja nende sobivusega konkreetse ettevõttega; sotsiaalsponsorluse korral sponsoreeritakse tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse asutusi (nt lastekodusid), looduskaitse alast tegevust jne.
annaabi.ee 
