On ka selliseid baktereid, kellel üksainus rakk võib mood pika niidi, see on nn filamentne kasv Hüüfistikku e mütseeli moodustavad bakterid (aktinomütseedid) Looduses on neil seentega sarnane roll, nad on väga efektiivsed org aine lagundajad Leidub palju mullas Esinevad koniidid ( spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid), mis asuvad otse mütseelil või spoorikandjatel hüüfidel · Koniididel ei ole spoorikatteid ega kortksit, aga nad taluvad paremini kuivust, mürke ja kuiva kuuma Olulised biotehnoloogias Suurema osa antibiootikumide produtsendid Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides vahesein Suur genoom ja paljudel on lineaarne kromosoomistik Aktinomütseetide hulka kuulub ka mütseelita baktereid Viljakehasid moodustavad bakterid (müksobakterid) Limabakterid, kellel on kirjeldatud elutsükkel
soolakristallidest isoleeriti idanemisvõimelised Bacilluse spoorid. Need soolasetted olid 250 miljonit aastat vanad. AKINEEDID Niitjatel tsüanobakteritel moodustuvad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid, mis on säilitusraku funktsiooniga (nagu endospoorgi) ja heterotsüstid, kus toimub N2 sidumine. AKTINOMÜTSEEDID Aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Mõnedel aktinomütseetidel paiknevad koniidid sporangiumis ja võivad olla viburitega liikuvad Seente spoorid Enamik seeni paljuneb nii sugulisel, kui ka mittesugulisel teel. Mittesuguliselt paljunevad seened pungumisega, mütseeli fragmenteerumisega ja spooridega.
Osad viljakehad on puukujulised mõned lihtsama ehitusega. Näljatingimustes koguneb mitu rakku kokku ja moodustavad viljakeha, mille sees muunduvad rakud müksospoorideks. Kõik rakud ei tsüsteeru, osa lüüsub ja ohverdab end, et nende toitainete arvel saaks teine osa rakke müksispoorideks muutuda. Koniidid aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini kui hüüfid. Osadel aktinomütseetidel paiknevad koniidid sporangiumis ja võivad olla viburitega liikuvad. Osad seened paljunevad mittesuguliselt spooridega. Hüüfi tipus moodustuvad konidiospoorid e. koniidid. Akineedid niitjatel tsüanobakteritel moodustuvad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid, mis on säilitusraku funktsiooniga nagu
Tsüstiks muutub kogu rakk. Tsüstil on paksud kestad ja ta talub vegetatiivsest rakust paremini kuivust, kiirgust, toksikante jmt faktoreid. Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nimetatakse tsüste ka müksospoorideks. Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Aktinomütseetide "spoorid" e. koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Spoorid paiknevad spoorikandjatel hüüfidel, mis moodustavad õhumütseeli. Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt
Tsüstiks muutub kogu rakk. Tsüstil on paksud kestad ja ta talub vegetatiivsest rakust paremini kuivust, kiirgust, toksikante jmt faktoreid. Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nimetatakse tsüste ka müksospoorideks. Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Aktinomütseetide "spoorid" e. koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Spoorid paiknevad spoorikandjatel hüüfidel, mis moodustavad õhumütseeli. Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt
ka inimene. Bakterioloogiline relv! Akineedid- spooritaolised rakud tsütobakteritel Niitjatel tsüanobakteritel moodustavad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid (säilitusraku funktsiooniga nagu endospoorgi) ja heterotsüstid (N2). Akineetidest moodustub uus rakkude niit. Aktinomütseetide ,,spoorid" ehk koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Tsüstid Esinevad müksobakteritel, spiroheetidel, Azotobacter'il, riketsiatel. Tsüstiks muutub kogu rakk. Tsüstil on paksud kestad ja ta talub vegetatiivsest rakust paremini kuivust, kiirgust, toksikante jmt faktoreid. Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nimetatakse tsüste ka müksospoorideks
annaabi.ee 
