Kõigil on ühine huvi kuid ajutine. Suhtlemine on ainult kindlate eesmärkide saavutamiseks. 18. Kogukond ja uhiskond (Tsnnies) Esmasele gr omased suhted. Ühised esivanemad geogr lähedused. Inimesed on omavahel mitteametlikult seotud ja tunnevad 11.st paljude põlvkonniti. Ühiskond suhted on ärilised. Formaalsed, vabatahtlikud, omakasupüüdlikud, eesmärgile suunatud. Ühiskonnas on pisut paremad +d kuna inimesed suhtlevad ja on spontaansemad kui kogukonnas kuna seal on lähedaste suhtumine väga suur. 19. In- ja out-grupid (Sumner) In gr-d esmased ja sek rühmad kuhu meie kuulume. Out gr-d on kuhu nemad kuuluvad. Out gr-i vastu on suunatud vaenulikus kuna in gr sees valitseb lähedus. Mida suurem lähedus seda suurem vaenulikkus. Kuna tekib arusaamine, et meie gr on parim ja õigeim. 20. Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus
kordadel teisejärgulisena. Õhtuti peetakse oluliseks väljasistumise kohti, kus on elav muusika ja võimalus tiheda päevakava järel puhata. Väiksemate lastega pered eelistavad reeglina rohkem ette planeerida ja tarbida kohapeal ka enim hotelliteenuseid, mistõttu peaks neile paremini sobima tegevused lähiümbruses. Vanemate lastega pered soovivad oma aega sihtkohas päevasel ajal veidi mitmekesisemalt sisustada. Sellest tulenevalt on vanemate lastega pered ka tolerantsemad ja spontaansemad hotelli valikul, kuid väikse- mate lastega pered on hotellile lojaalsemad. Paljud ööbivad Eesti piires sõprade ja sugulaste juures, ära ei öelda ka alternatiivsest võimalusest peatuda suvel kämpingutes. Mitme lapsega pered eelistavad hotellis ööbimisel ühe toa võtmist, näiteks kirjeldas kolme lapse ema, et nendel on traditsioon lugeda õhtuti unejutte, kuni igaüks oma voodis magama jääb. Samas rõhutas ta Pärnu spaahotellide paindumatust viie inimese ühte ruumi paigutamisel
Prantsuse-hispaania linnakultuur soosis kultuurivahetust – erine- valt teistest Ameerika linnadest, kus valitsesid puritaanlus ja viktoriaanlikud tõekspidamised. Koos olid ka kaks erinevat mustanahalist populatsiooni – kreoolid 16 ehk vabad neegrid ja nn ameerika neegrid, kelle omavaheline vastuolu oli sageli suuremgi kui mustanahaliste ja val- gete vastolu. See vahe oli tunnetatav ka muusikas: kreoolid olid haritumad (oskasid nooti lugeda), ameerika neegrid aga vitaalsemad ja spontaansemad. Sellele tõelisele rahvaste ja kultuuride paabelile lisandus New Orleansi vilgas muusikaelu, mis võimaldas mustanahalis- tele pideva kontakti nii Euroopa süva- kui levimuusika ja -muusikutega. Selline olukord oli aga ülitähtis, andes võimaluse täiendada oma muusikaalast haridust ja pillimänguoskust – ei maksa unustada, et valdav enamik kasutatavaid pille oli euroopalikku päritolu, seega nende mänguoskused seal ka kõige paremini arenenud. Kõik need erinevad elemendid segunesid
annaabi.ee 
