paar kõrvalkilpnäärmeid 4. paar 2.paar kõralkilpnäärmeid · Seedekulgla kujuneb endo- ja mesodermi vastastikusele signalisatsioonile. Soole endoderm ekspresseerib esmalt Shh-d, mis spetsialiseerib ümbritsevat mesodermi ekspresseerima Hox-e. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erin soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine. Endoderm mood seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad soolte ümber paiknevad lihased. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis, mis jaguneb hiljem põieks ja rektaalseks piirkonnaks. Sool ühineb rektaalse osaga, tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab membraan (kui see purunub, siis mood anus). · Maksa ja sapipõie ning pankrease areng * Eessoole piirkond spetsialiseerub hepaatiliseks endodermis, millest omakorda
Kolmanda ja neljanda lõpustasku dorsaalsed osad arenevad tüümuseks ja ventraalsed osad neljaks kõrvalkilpnäärme sagaraks. Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad neelukaarte vahel, 1.paar neelutaskuid paikneb organismis kõige anterioossemalt. Seedekulgla areng Seedekulgla osad on söögitoru, magu, peensool, jämesool. Endoderm moodustab seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad lihased soolte ümber. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis. Kui kloaak jaguneb põieks ja rektaalseks piirkonnaks, siis sool ühineb rektaalse osaga. Tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab kloaagi membraan, mis lõpuks puruneb – tekib anus. Seedekulgla kujuneb endodermi ja mesodermi vastastikusel signalisatsioonil. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erinevate soole osade piirid.
vaagna- ja jäsemeluud; jaguneb 2 kihiks - somaatiline ja splanhiline mesoderm; sellest pärineb ka ekstraembrüonaalne mesoderm (lootekestad, mis embrüot arengu jooksul ümbritsevad, sh amnion, allantois, rebukott) Mõisted: Mis on somatopleura? ektodermist ja dorsaalsest somaatilisest mesodermist moodustuv struktuur, millest tekib külgmine/kõhtmine kehasein, jäsemete luud, nahk mis on splanhiopleura? endodermist ja ventraalsest splanhilisest mesodermist moodustuv struktuur, millest tekib südame-kardiogeenne mesoderm, veresoonkond, lümfisooned, seotud hematopoieesiga) Mis on tsöloom (tsöloomi moodustumine, osad ja funktsioonid) somatopleura ja splanhopleura vahele jääv õõnsus; jaotub 3 osaks: - Südameõõs - Rinnaõõs - Kõhuõõs Tsöloom on täidetud vedelikuga. Kirjelda südame arengut (märksõnad - kardiogeenne mesoderm, primaarne ja sekundaarne südameväli, südametoru
õõnsusteks: 1) Südameõõs (ümbritseb südant) 2) Rinnaõõs (ümbritseb rindkeret) 3) Kõhuõõs (ümbritseb kõhtu) Kirjelda südame arengut (märksõnad - kardiogeenne mesoderm, primaarne ja sekundaarne südameväli, südametoru moodustumine, endokard ja müokard, lingustumine). Mis on südameväljad, kuidas tekivad, nende funktsioon, millistele südamerakkudele aluse annavad? Selgroogsete süda pärineb kummalgi pool keha paiknevast splanhilisest mesodermist, mis interakteerudes ümbritsevate kudedega diferentseerub südameks. Peale ürgjuti läbimist tekkinud kardiogeenne mesoderm ehk südameväli on jaotatud kaheks regiooniks: primaarne südameväli – südame eellasrakud sellest regioonist liituvad ja moodustavad südametoru, kuna nende rakkude proliferatiivne võimekus on kesine, siis annavad aluse ainult südame vasakule vatsakesele sekundaarne südameväli – südametoru anterioorsesse ossa
annaabi.ee 
