adeniini saba. Pre-mRNA- 5'müts, eksonid, intronid, kaitsev 3' saba millel Poly(A) järjestus. Pre-mRNA allutatakse splaissingule-tekib küps mRNA mille tunnuseks on 5' cap ja 3' saba. RNProteins tunnevad ja detekteerivad RNAd tekib RNParticle. AG reegel- Ülavoolu: Intron algab GUga, ekson lõppeb AGga; Alavoolu: ekson algab Gga, intron lõppeb Agga. Splaissosoom- kompleks mis peab moodustuma 5 ´3' liidesesse. Selleks on eksonitel mingid järjestused mille splaissosoomi valgud (Srvalgud) ära tunnevad. Splaissingu aktiivsust reg. Fosforüleerimine (fosfataasid-võtavad ära, kinaasid- panevad juurde). Geeni reg- kromosoomi üleminek valguks. Tsentromeer- hoiab koos kahte kromatiidi. Telomeerid- hoiavad kromosoomi otsi tugevana, et mitte lasta kromosoomil lüheneda ja pärilikkusel kaduda. Eukromatiin- lõdvalt pakitud , aktiivse transkrip. ala. Heterokromatiin- tugevalt pakitud, transkr. ei toimu. Operon- erinevaid valke kodeerivad alad
• • RNP ehk ribonukleoproteiin on kombinatsioon RNAst ja valgust – RNA-valk kompleks. Nt ribosoomid, telomeraas, hnRNP-d ja snRNP-d. RNP-d on olulised geeniekspressioonil ja selle regulatsioonil. Peale transkriptsiooni seotakse pre- mRNAd erinevate valkude poolt, erinevas staadiumis mRNAga seotud erinevad valgud määravad mRNA saatuse. Pre-mRNA läbib protsessingu mida viivad läbi erinevad RNPd, nt U-rikas väike tuuma RNP (U snRNP), mis moodustavad splaissosoomi. Väikesed tuumakese RNPd (snoRNP) ja väikesed Cajal keha RNPd (scaRNPd) vahendavad RNPde (rRNA ja snRNA) komponentide küpsemist. Väikesed RNAd võivad moodustada mikroRNPd mille funktsiooniks on translatsiooni regulatsioon. Tsütoplasmas on peamiseks RNP-ks ribosoom, mis viib läbi translatsiooni. Ribosoomid assotsieeruvad ka signaali äratundvate partiklitega (SRP) RNP mis suunab valgud ERi. tRNAd moodustavad tsütoplasmas komplekse
Imetaja genoomist kodeerib aktiivseid RNA molekule ainult väike osa – mittekodeerivad osad on geenide vahel, tihti ka geeni sees. pre-RNA sisaldab nii eksoneid kui introneid. Splaissosoomid (spetsiaalsed RNA-valgu kompleksid). Osalevad U1, U2, U4, U5 ja U6 snRNA-d, mis moodustavad koos nendele seondunud valkudega väikesi tuuma ribonukleoproteiini komplekse snRNP (ingl small nuclear ribonucleoproteins). snRNP-d omakorda moodustavad koos teiste valkudega nn splaissosoomi, kus iga snRNP osaleb splaissingu erineval etapil. Splaissosoom vastutab ekson-intron piiride tuvastamise eest ning katalüüsivad intronite väljalõikamist pre-mRNA transkriptist. Splaissing peab olema täpne – kasvõi ühe nukleotiidse nihke korral ei moodustuks eksonitest korrektse lugemisraamiga mRNA-d. miktiivne splaissing – tekivad erinevad küpsed mRNA-d, millel erinevad eksonite kombinatsioonid (oluline mRNA poolt kodeeritavate valkude struktuuri ja funktsionaalsuse määramiseks)
Lisab ja võtab ära osa nukleotiide pre-RNA, samuti modifitseerib keemiliselt nukleotiide, et nad ei oleks komplementaarsed DNA järjestustega. See viib ka a/h asendumisele, mis on veidi erinev. Üldiselt raku- või koespetsiifiline. Valkusid mittekodeerivad geenid: rRNA, ribosomaalne RNA (katalüüsib valgu sünteesi, aitab tRNA koos a/h siduda mRNA); tRNA, transport RNA (Transpordib a/h mRNA translatsiooniks); snRNA, väike nukleaarne RNA )Koos valkudega moodustab splaissosoomi, mis võtab osa RNA protsessingust (intronite eemaldamine); interferents RNA reguleerib ekspressiooni. rRNA süntees ja ribosoomid: Rakus tuhandeid ribosoome. Koosnevad kahest subühikust:suurest ja väikesest; kompleks valkudega. DNA piirkonnad, mis kodeerivad rRNAd nimetatakse rDNA-ks. Eukarüootidel on palju rRNA geene, mis korduvad tandeemselt. Transkriptsioon sarnane valke kodeerivate geenide transkriptsiooniga, kasutades RNA I polümeraasi
Need geenid on kõik sellised, mis osalevad regulatsioonis. Nende geenide produkte sünteesitakse vähe ja paljud on valgusünteesi aparaadi koostises. Osalevad DNA ja RNA, valkude metabolismis. Intron - ekson struktuur 5’ ex 1 ― int 1 ― ex 2 ― int 2 ― ex 3 3’ - iga premRNA transkriptsoon algab ja lõpeb eksoniga, intronid on vahepeal. - splassingu komponendid seotud Polümeraas II karboksüterminaalse domääniga Erinevad RNA splaissimistüübid - splaissosoomi (RNA + valk, katalüüsib intronite eemaldamist) suunatud splaissimine - esimene reaktsioon toimub splassingukompleksiga. 5’ splaissingu saiti tekib cycl. Vaheühend, vabaneb 5’ eksoni 3’ ots, mis atakeerib 3’ splaissi, vabaneb intron, mis on seotud splassingu kompleksiga ja ekson. - isesplaissuvaid introneid (ei vaja lisakomponente, kui siis Mg ja ühevalentseid katioone, ribosüümid) on 2 tüüpi:
annaabi.ee 
