(3) RNA splaisimine. 35. Nimeta keemilised reaktsioonid, mis on pre-mRNA splaisingu taga. Missugused on need 3 staadiumit, mida katalüüsib splaisosoom? RNA splaisimine. Introni 5' otsast on invariantsed nukleotiidid GU ja 3' otsas AG. Sagedane on ka 3' otsa lähedal esineb ~15b pürimidiinirikas ala. Adenosiinne hargnemispunkt (branch point) on samuti invariantne ning reeglina asub 20-50 bp kaugusel 3' splaissaidist. Introni keskkosa rolli ei mängi. Pre-mRNA splaissingus osalevad 5 väikest U rikast tuuma RNAd (snRNA) (tähist U1,...,U6; v.a U3), mis on assotseerunud tuuma ribonukleopartikli valguga (snRNP). Splaissingus hädavajalik on U1 5' otsa ja pre-mRNA 5' splaissaidi paardumine. U2 roll on splaisingus branch point'I kõrval asuva konserveerunud järjestusele komplementaarse pinna tekitamine, branch point ise lingub välja, mis võimaldab tema 2' hüdroksüülrühmal osaleda RNA splaisingu esimeses transestrifikatsiooni reaktsioonis
vahetult enne lõikamist. PAP liidab omavahel lõikamise ja polüadenüülimise protsessid, nii et lõigatud transkript saab koheselt polüadenüülitud. Polüadenüülimine toimub kahes etapis: 1. 12 A lisamine toimub väga aeglaselt 2. kiire 200 või enama A lisamine. (3)RNA splaisimine. Introni 5' otsast on invariantsed nukleotiidid GU ja 3' otsas AG. Adenosiinne hargnemispunkt (branch point) on samuti invariantne. Pre-mRNA splaissingus osalevad 5 väikest U rikast tuuma RNAd (snRNA) (tähist U1,...,U6; v.a U3), mis on assotseerunud tuuma ribonukleopartikli valguga (snRNP). Splaissingus hädavajalik on U1 5' otsa ja pre-mRNA 5' splaissaidi paardumine. U2 roll on splaisingus branch point'I kõrval asuva konserveerunud järjestusele komplementaarse pinna tekitamine, branch point ise lingub välja, mis võimaldab tema 2' hüdroksüülrühmal osaleda RNA splaisingu esimeses transestrifikatsiooni reaktsioonis. Käibel oleva
välja. 33. Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA (mRNA-d mitte arvestades)? Nimetage selle kursuse raames käsitletud funktsioone/organelle/ensüümikomplekse, kus RNA on osaline. RNA aitab moodustada sekundaarstruktuure, transportida valke ER-i, osalevad X kromosoomi inaktivatsioonil ja telomeeride sünteesis. rRNA ribosoomide struktuuriüksus, katalüüsib valkude sünteesi tRNA transpordib RNA ribosoomile. snRNA osaleb splaissingus siRNA võimelised geeniekspressiooni välja lülitama. 34. Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? Eksonid moodustavad 1,5%. Pseudogeen on introniteta ja promootoriteta, ei ekspresseeru. (mRNA pöördtranskripteeritud molekul) Pseudogeen on mRNA pöördtranskripteeritud molekul, ei ekspresseeru, puuduvad intronid ja promootorid. 35. Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka? Kust
34 Eukarüootide puhul ei ole transkriptsiooni käigus sünteesitud mRNA kohe lõplikult valmis, vaid vajab mitmeid modifikatsioone: 1. CAP struktuur 5’ otsas. Kaitseb mRNAd 5’otsa nukleaaside (lagundamise) eest On seondumiskohaks valkudele 2. PolyA saba 3’ otsas. Sinna seonduvad valgud mid aitavad vältida otste ladungamist ja osalevad mRNA transpordil tsütoplasmasse. 3. RNA splaissing. Pre-mRNA sisaldab nii introneid kui eksoneid. Intronid eemaldatakse. Splaissingus osaleb üle 200 erineva valgu, mis moodustavad splaissoomi. mRNA splaissimine on mitmeetapiline protsess. Splaissoomid: tuvastavad eksonite piirid, katalüüsivad introni välja lõikamist. 61. Intronite kõrvaldamine splaissingu teel. Selleks, et splaissitud mRNA kodeeriks funktsionaalset valku, peab splaissingu protsess toimuma väga täpselt. Intronite väljalõikamine võib toimuda kolme erineva mehhanismi alusel: 1
33. Milliseid ülesandeid võib täita rakus RNA (mRNA-d mitte arvestades)? Nimetage selle kursuse raames käsitletud funktsioone/organelle/ensüümikomplekse, kus RNA on osaline. RNA aitab moodustada sekundaarstruktuure, transportida valke ER-i, osalevad X kromosoomi inaktivatsioonil ja telomeeride sünteesis. rRNA ribosoomide struktuuriüksus, katalüüsib valkude sünteesi tRNA- transpordib RNA ribosoomile. snRNA osaleb splaissingus siRNA võimelised geeniekspressiooni välja lülitama. 34. Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? Eksonid moodustavad 1,5% Pseudogeen on introniteta ja promootoriteta, ei ekspresseeru. (mRNA pöördtranskripteeritud molekul) 35. Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka? Kust tuleneb nende nimetus ,,satelliit-DNA"? Tsentromeerid ja telomeerid. Nimetatakse nii, sest
annaabi.ee 
