Ameerika Kennelklubis (American Kennel Club) kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (Federation Cynologique Internationale) jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest : lamba- ja karjakoerad, mastifid, pinserid, snautserid, sveitsi mägi- ja karjakoerad, terjerid, taksid, spitsid, primitiivsed liigid, jäljekoerad ja nende sugulased, osutajad, kättetoojad, sagi peidupaigast väljaajajad ja veekoerad, kaaslased ja sülekoerad, ning nägemise abil jahti pidavad hurdad. Kui see loetelu ongi põhjalikum ja kirjeldab koerte erinevaid rakendusi, siis ei kajasta ta ikkagi koerte rollide tõelist eripalgelisust.(2) 10. MOPS Mopsi päritolu on peidetud Idamaade tsivilisatsiooni hämarustesse. Tõug on tõenäoliselt üle 1000 aasta vana ning on aretatud kuningliku perekonna
Ta kõrvad asetsevad madalal, on rippuvad ja liibuvad vastu põski. Kõrva pikkus võrdub koonu pikkusega. Silmad on tal tumedad, mitte pungis ning mandlikujulised. Mustadel ja valgetel koertel on silmad, silmalaud ja ninapeegel mustad, pruunidel koertel pruunid. Puudli hambad on keskmise suurusega ja valged. Saba on tal mõõgakujuline ja kõrgel, koer hoiab seda selja kõrgusel. Spits Spits on üks vanemaid koeratõuge. Euroopas olid seda tüüpi koerad laialt tuntud enne meie ajaarvamist. Spitsid kiinduvad kergesti peremehesse ja perekonda, kuid võõraste vastu väga umbusklikud. Neid on neljas suuruses: suurpits, keskspits, väikespits ja kääbusspits. Dekoratiivkoerad Keskspits Keskpits on suhteliselt väike, tugev, vastupidav, liikuv ja energiline. Tal on püstised teravatipulised kõrvad ja rebasekoon. Seljal on tal lopsaka karvaga rõngas saba. Tema hambad on väikesed, valged ning lõikehambad peavad olema ühel joonel. Tal on mittestandardne värvus, suured laigud
Peab omama relvaluba, laskekaitse tunnistus, jahikoera pass. Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). JAHIKOERAD: Koera põlvnemine: Kõik koeratõud pärinevad mingist ürgsest, tänaseks väljasurnud esivanemast (Buffon) Koera eellaseks on kuldsaakal Koera teke on polüfüleetiline Iidsed koeratõud ja nende järglased: Turbakoer: spitsid, pintserid, osa laikasid Inostrantsevi koer: Kaukaasia lambakoer, dogi, njuufaundlandi koer Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud
annaabi.ee 
