SPIROCHAETAS (spiroheedid) 2 Spiroheedid on keeritsbakterid ja eristuvad morfoloogia alusel selgelt kõigist teistest bakteritest. Ka fülogeneesipuul eristuvad nad iseseisva haruna. Neid iseloomustab viburite paiknemine rakukesta väliskihi all. Spiroheedid võivad olla ka algloomadele (näiteks Personympha) liikumisvahendiks, kinnitudes nende pinnale. Personympha elab termiidi sooles. Spiroheete eristatakse 13 perekonda. Neil on erinev morfoloogia (mõõtmed, viburite arv), patogeensus ja ökoloogia. Kuna spiroheedid on kõik tundetud antibiootikum rifampitsiinile, võivad nende RNA polümeraasid erineda teiste bakterite vastavatest ensüümidest. Ka on neil erandlikult lineaarne kromosoom. Näiteks Borrelia burgdorferil. *Spirochaeta Vabaltelavad sahharolüütilised spiroheedid. Siia kuuluvad anaeroobsed ja fakult. anaeroobsed spiroheedid, kes elavad vabalt vees ja mudas
4.3 Loomadelt saadud nakkushaigusi Närilised on tuntud haiguskandjad, neil elutsevate kirpudekaudu levis vanasti katk, millesse suri miljoneid inimesi. Ehkki katkupuhanguid pole enam aastakümneid olnud, levitavad närilised teisigi haigusi. Arvatakse, et pooled närilistest on nakatunud leptospiroosi (kollatõbi), mis nakkab ka inimesele ja võib lõppeda surmaga. Peamisteks nakkusallikateks on siis rotid, kuid võivad olla ka teisd loomad nt koerad. Nakatunud rotid eritavad suurel hulgal spiroheete uriiniga, saastades enda ümber olevat keskkonda. Nakkuse levikuteedeks on peamiselt vesi. Samuti saastunud niiske pinnas, muda. Inimene nakatub saastunud vee tarbimisel, selles ujumisel ja saastunud pinnasega kontaktis olles. 10 Samuti levivad närilistega soolenakkused ja -parasiidid, mis on ühtviisi ohtlikud nii inimestele kui ka koduloomadele. 5
Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spirillid Spirillum volutans on väga suur veebakter. Viburid ka näha! Faaskontrastmikroskoopia Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Spiroheete vaatles juba Leewenhoek ja võrdles neid angerjatega. Spiroheedi diameeter on väga väike võrreldes raku pikkusega. Suurimad spiroheedid on kuni 0.5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam.. Treponema Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Leptospira
kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste
esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella
typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks
(Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja
kruvijas-niitjad spiroheete.
1. Bakterite üldiseloomustus
Bakterid (
Taastuv tüüfus (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Borrelia recurrentis. Põhjustab vahelduvate palavikuhoogudega kulgevat haigust, inimene nakatub vektori (täid, puugid) vahendusel. UURITAV MATERJAL. Paroksüsmi (kehatemperatuuri tõusu) ajal võetud veri. DIAGNOOSIMINE ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Oluline on vere mikroskoopiline uuring. Verest valmistatakse kas äigepreparaat või preparaat paksutilgameetodil. Vajaduse korral, kui veres esineb vähe spiroheete, võib verd “tihendada” tsentrifuugimise teel, uurides pärast tsentrifugaadi sadet. Võib kasutada paroksüsmi ajal võetud verest tehtud natiivpreparaadi uurimist ka pimevälja- mikroskoobis. 40 BIOLOOGILINE UURIMINE. Intraperitoneaalselt nakatatakse valgeid hiiri ja merisigu. Umbes ööpäeva jooksul tekib loomade veres spiroheteemia, mis kestab kuni 24 tundi.