Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Bifidobakterite pulkjad rakud on konarlikud ja otsast hargnenud (hieroglüüfi moodi). Bifidobakterid on kasulikud soolebakterid ja neid lisatakse probiootilistesse toodetesse (biojogurt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiraalsed bakterid: spirillid ja vibrioonid Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi vibrioonideks (keerde 1-1,5) ja spirillideks (keerde rohkem). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Vibrioonid Kooleratekitaja Vibrio cholerae Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Vibrioonid Bakter, kes moodustab sulfaadist seda hingamisel
sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest.
Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad
kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste
esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella
typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks
(Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja
kruvijas-niitjad spiroheete.
1. Bakterite üldiseloomustus
Bakterid (
Esinevad ainult agregaatidena (streptobatsillid, diplobatsillid) Ketti agregeerunud rakkudel võib olla ka ühine kapsel Nende rakkude otsad võivad olla: Teritunud Tömbid Hargnenud ellipsoidsed paljudel neist moodustuvad endospoorid, mis võivad paikneda: otsmiselt keskel külgmiselt · Kruvibakterid e spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) jagatakse: vibrioonideks (1-1,5 keerdu) spirillideks (keerde rohkem) keti moodustumine on väga erandlik · Keeritsbakterid e spiroheedid Rakk on keerdunud ja painduv Tema kuju tekib täna valguliste fibrillide keerdumisel ümber raku Viburid paiknevad periplasmas · Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: Niite moodustavad e niitjad bakterid Rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval moodustades niidi e trihhoomi Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused
üksteisest e eskätt elukeskkonna, samuti o ma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid ehk kokke, selliseid nagu Staphylococ cus ja Strptococ cus, sageli esinevad kokid ahelatena v õi kobaratena. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute ehk niinim etatud kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nim etage m veel k õhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi ´t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae´d. Ke erdunud rakuga bakterid nim etatakse spirillideks (spirillum ). Lisaks tuntakse veel, pike mate kepikeste kujulised Bakterite üldiseloomustus Bakterid on kõige väikse mad ja lihtsamad rakulise ehitusega mikroorganis mid. Nad on tüüpiliselt üherakulised e eltuumsed organis mid, kuuluvad koos sinivetikatega eluriiki Procaryota. Nende suurus on ligikaudu 0,0010,003 m m. Bakterite hulka kuuluvaks loevad paljud teadlased ka eraldi rüh madena eristama
(NT: Corynebacterium, Mycobacterium, Bifidobakterid [hieroglüüfi moodi]) · · Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid: 1. Streptobatsillid 2. Diplobatsillid · · Batsillide + ja · · · · · · · · · · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. ) Spirillid: (kruvibakterid) Spiraalne kuju annab eelise liikumiseks vedelas keskkonnas. Helicobacter pylori (elab maos ja põhjustab maohaavandite teket) Campylobacter jejuni Aquaspirillum (veebakter)[aeroobne] Spirillum volutans
Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis). Gramnegatiivsed fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid (Escherichia coli, Shigella spp., Salmonella spp.). Põhjustavad mitmeid seedetraktiga seotud haigusi Kruvibakterid jagunevad kuju ja keerdude arvu järgi: vibrioonideks ühe keeruga, komasarnased, nt kooleratekitaja; spirillideks mitme keeruga ümber kesktelje; spiroheedid paljude keerdudega keeritsbakterid, nt tüüfuse tekitaja. niitjad vormid. Suuruse järgi jaotatakse bakterid : väikesed (kuni 1,5 µm), keskmised (1,5 -- 3 µm), suured (4,0 -- 10 µm). Baktereid jaotatakse järgnevatesse alarühmadesse: aktinomütseedid, riketsiad, mükoplasmad.
annaabi.ee 
