Lõike laiust b mõõdetakse piki lõikeserva ja ta võrdub lõikeserva pikkusega. Laastu ristlõikepind f - lõigatud mõlema lõikeserva poolt, määratakse valemiga f = st mm2 Puuri püsivusajaks nimetatakse kahe terituse vahelist perioodi. Püsivusaega mõõdetakse minutites, praktikas võetakse puuri püsivusajaks ligikaudu 120 min. Puurimisel tekib soojus, seda põhjustavad metalli deformatsioon, spiraalsooni mööda väljuva laastu hõõrdumine, puuri tagatahu hõõrdumine vastu töödeldavat pinda jne. Suurem osa soojusest kantakse laastu poolt ära, ülejäänud osa aga jaguneb detaili ja lõikeriista vahel. Et vältida puuri enneaegset kulumist ja nürinemist ülekuumenemise tõttu, kasutatakse puurimisel määrde- ja jahutusvedelikke, mis juhivad soojuse laastude, puuri ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett, õliemulsioone jt.
Lõikekiirus valitakse sõltuvalt metalli kõvadusest ja puuri läbimõõdust. Ettenihkejõud peab aga olema selline, et puur lõikaks iga pöördega ühtlase paksusega laastu. Liiga nõrga surve korral puur ainult hõõrub vastu metallipinda ja kuumeneb. Üleliia tugev surve aga muudab lõikejõu väga suureks ja puur võib murduda. Sügavate avade puurimisel tuleb puur aeg-ajalt avast välja tõsta. Siis ei ummistu laastud spiraalsooni ja pole karta puuri murdumist. Puuri läbiminekul toorikust tuleb survet vähendada. Vastasel juhul kasvab laastu paksus järsult ja puur võib kergesti puruneda. Kui puur ja detail puurimisel üle kuumenevad, võib nenede jahutamiseks kasutada õli või seebivett. Umbavade puurimisel tuleb puurpingi ettenihke piirel seada vajalikku asendisse. Ava sügavust saab reguleerida ka puurile sobivasse kohta metallist või puidust piireli kinnitamisega.
Kõiki eelpool nimetatud parameetreid on näidatud graafiliselt joonisel 125a,b. Laastu ristlõikepind f - lõigatud mõlema lõikeserva poolt, määratakse valemiga f = st mm2 Puuri püsivusajaks nimetatakse kahe terituse vahelist perioodi. Püsivusaega mõõdetakse minutites, praktikas võetakse puuri püsivusajaks ligikaudu 120 min. Puurimisel tekib soojus, seda põhjustavad metalli deformatsioon, spiraalsooni mööda väljuva laastu hõõrdumine, puuri tagatahu hõõrdumine vastu töödeldavat pinda jne. Suurem osa soojusest kantakse laastu poolt ära, ülejäänud osa aga jaguneb detaili ja lõi- keriista vahel. Et vältida puuri enneaegset kulumist ja nürinemist ülekuumenemise tõttu, kasutatakse puurimisel määrde- ja jahutusvedelikke, mis juhivad soojuse laastude, puuri ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett, õliemulsioone jt.
annaabi.ee 
