eraldi ja mida hoiab koos tema enda gravitatsioon. Meie Galaktik on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt ~30000pc , paksus ~25000pc , mass ~2*1011Mo 17. Spiraalsed-spiraalse kujuga, ketas sisaldab nii noori kui vanu tähti, ketas sisaldab olulisel hulgal gaasi ja tolmu- tekivad uued tähed, ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika tsentri ümber. Varbspiraalsed- galaktikad omavad pikenenud tsentraalset tähtedest ja gaasist varba. (muu sama mis spiraalsel) Elliptilised-ketas puudub, sisaldab vaid vanu tähti, sisaldab ka väga vähe või üldse mitte gaasi ja tolmu- ei ole uute tähtede teket, tähed omavad kolmes mõõtmes juhuslikult orienteeritud liikumisi Irregulaarsed-selge struktuur puudub, sisaldab nii noori kui ka vanu tähti, väga palju gaasi ja tolmu, aktiivne ja jätkuv täheteke, tähed ja gaas on väga korrapäratutel orbiitidel. 18.Galaktika koostis: 1)ketta populatsioon-sisaldab kõiki võimalikke tähti.Tähed on noored ja
masina, kus pinge võib küündida 20 mV-ni. - Teine meetod Osakesed pannakse kiirenema madalama pingega, ning see toimub ringikujulises kiirendis, mida kutsutake ,,tsüklotron". Selline kiirendi võibaldab juurdepääsu kõrgemate energiateni. Osakesed, mis väljuvad iooni allikast tsüklotroni keskosas. Magnetväli hoiab osakese ringikujulisel orbiidil, või pigem spiraalsel, sest igal poolringil antakse kasvatatakse osakeste energiat. Kiirendamine toimub momendini, kui osakeste kimp väljub kiirendist. Kosmiline kiirgus Selgitades tuumafüüsika ja osakeste füüsika uurimist, ei tohi unustada, millist rolli on mänginud kosmiline kiirgus. Kosmiline kiirgus oli 1930. aastate algul ainus kõrge energiaga osakeste allikas ning ainus vahend avastamaks ,,uusi" osakesi nagu positron (elektroni antiosake). Esimest korda õnnestus positron tuvastada 1932
ülemäära lõhkuda. Enne istutamist tuleks juured siis u.3 cm kauguselt ühepikkuseks lõigata, siis on sel parem juurduda. Enamjaolt vajavad nad palju valgust, eriti kui on tegemist punaste lehtedega taimedega, mis kaotavad valguse puudumisel oma värvuse ning üsna pea ka lehed. Spiraalne vallisneeria (Vallisneeria spiralis) on väga pikkade ning peenikeste lehtedega taim, kuid erinevalt tavalisest vallisneeriast on spiraalsel vallisneerial lehed keerdunud. Taim vajab eredat valgust ning veidi karedamat vett kui teised akvaariumitaimed. Vallisneeria ajab võsusid, mis on ketitaoliselt üksteisega juurtpidi ühendatud. Kui soovid kahte taime eraldada lõikad vahepealse juure läbi ning istutad taime lihtsalt mujale. Echinodorused on kindlasti üks enim kasvatatav akvaariumitaimede perekond. Enamasti on echinodorused väga vähenõudlikud ning lihtsasti kasvatatavad. Tüüpiline välimus on kõigil
Mõõtepingi pikkus on 2,1 m, kõrgus 1,05 m. Kahe meetri pikkuse metsamaterjaliga täidetud mõõtepingi mass on umbes 3 t. 3.4.3. Vineer Vineeri hakati tootma 20. sajandi. alguses. Kui möödunud sajandi 30-ndatel ja 40-ndatel aastatel kasutati vineeri põhiliselt siseviimistluses ja mööbli tootmises, siis tänapäeval kasutatakse teda kandekonstruktsioonide materjalina. Vineer saadakse puidupakkude piki kiudu saagimisel või hööveldamisel või spiraalsel lahtilõikamisel tekkivate õhukeste puidukihtide spooni kokkuliimimisel. Iga kihi kiud on eelmise omaga risti, seepärast on vineerikihtide arv alati paaritu. Pealmise kihina kasutatakse kas kase- või okaspuuspooni, selle põhjal jaotatakse vineerid kase- ja okaspuuvineerideks. Sõltuvalt kasutatud liimisordist eristatakse välis- ja sisevineeri. Välisvineeri valmistamiseks kasutatakse fenoolliimi. Soomes moodustab 90 % kogu toodetavast vineerist välisvineer, sest ta sobib
). Metoodikana rakendamiseks on Zachmani raamistikku kasulik laiendada sobiva protsessiraamistikuga (kuidas tulemeid valmistada?). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Protsessiraamistikku peetakse agiilse (valdkonna või ettevõtte) arhitektuuriraamistiku osaks. Protsessiraamistik võib olla: Klassikaline (Kose mudelil põhinev); Iteratiivne (evolutsioonilisel/spiraalsel arendustsükli mudelil põhinev); Agiilne (üldiste põhimõtete ja protsessimustrite alusel „käigu pealt“ loodav/muudetav, mitte eelnevalt valmis tehtud). Järgnevalt uurime süsteemianalüüsi kohta: 1) klassikalises Kose mudeli raamistikus; 2) iteratiivses arendusprotsessi UP raamistikus. . M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 M
annaabi.ee 
