Ovaalsopisest algavad poolringkanalid ja esikukanalike, ümarsopisest aga tigu ja teokanalike. Poolringkanaleid on kolm. Nad moodustavad luulabürindi tagumise osa ja asetsevad peaaegu perpendikulaarselt üksteisega kolmes eri tasapinnas. Iga kanali ühes otsas asub laienemus e. ampull. Tigu kujutab endast teokojasarnaselt spiraalselt keerdunud luukanalit, mis moodustab 2,5 keerdu ümber oma luulise koonusja telje. Teljest lähtub kogu tema ulatuses luuline spiraalleste, mis ulatub tigukanalisse korrates keerdusid. Luuline spiraalleste ja sellele kinnituv teisene spiraalleste jagavad spiraalkanali perilümfaatilise ruumi kaheks osaks - ülemine on esikuastrik ja alumine trummiastrik. * Kilelabürint asub luulabürindi sees ja on üldjoontes sama kujuga. Kilelabürindil on sidekoeline toes, seestpoolt katab teda endoteel. Temas sisaldub vedelik - endolümf. Kilelabürint jaguneb ovaalkotikeseks, ümarkotikeseks, lookjuhadeks ja teojuhaks
Kõrva ehitus: · Väliskõrv: kõrvalest (juhib häälelaine väliskuulmekäiku võimalikult suurelt alalt), väliskuulmekäik (toru, mille lõpus on kuulmekile), kuulmekile (kannab võnkumise edasi keskkõrva) · Keskkõrv: kuulmeluukesed: vasar, alasi, jalus võimendavad võnkumist ja takistavad väga ulatuslike võnkumiste jõudmist sisekõrva · Sisekõrv: tigu (muudab mehaanilise liikumise närvisignaalideks) : ovaalaken, spiraalleste, basilaarmembraan 51. Kuidas me tajume helisageduse ja heliintensiivsuse muutumist? Inimkõrva helide tajumisel on kindlad piirangud ja reeglipärasused. Kõrv ei suuda vastu võtta kõiki õhus kulgevaid laineid. Kõrv on ühtede lainete suhtes tundlikum kui teiste suhtes. Inimene tajub häältes 3 mõõdet: toonikõrgus, valjusus, kõla. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine ja ära tundmine definitsiooni järgi 2
Ühendus nende vahel puudub. Kahe labürindi vahele jääb vedelik, mida nim. perilümfiks. Kilelabürindi sees on endolümf. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Esikus on kaks akent - esikuaken, mis on suletud jalusega ja teoaken, mis on suletud teisese trummikilega. Tigu on luuline kanal, mille sisekülge mööda kulgeb luuline spiraalleste, mis vaba otsaga jagab teo sisemuse ülemiseks esikuastrikuks ja alumiseks trummiastrikuks. Luulise osa sees on kileline teojuha, mis on kolmnurkse ristlõike pinnaga ja ta eraldab esikuastriku trummiastrikust täielikult, ainult teo tipul on esiku- ja trummiastrik väikese ava helikotreema kaudu ühendatud. Teojuhas eristatakse basilaarlestet ja esikulestet. Basilaarlestmel paikneb kuulmiselund Corti elund. Ta koosneb tugi- ja retseptoorsetest rakkudest (karvrakkudest)
esikuastrik teojuha kattemembraan retseptoorsed rakud kuulmisnärv tugirakud basilaarmembraan trummiastrik spiraalleste 175. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: Helilained, mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel