Skulptuur- Etruskid on suurepärased pronksivalajad meistrid: Omanäolised fantaasia loomad(KIMÄÄR), stiliseeritud figuurid. KAPITOOLIUMI EMAHUNT, TERRAKOTAST SAKROFAAG. ROOMA SKULPTUURI ERINEVUS KREEKA KUNSTIGA- rooma võtab eeskujuks Vanakreeka skulptuuri, teeb koopiaid kuid neil on rõhk ajaloolistel teemadel ja portreekunstil. ERINEVUS: Rooma skulptuur on realistlikum. RATSAMONUMENT- MARCUS AURELIUS . Sammas: TRAJANUSE SAMMAS- Spiraalidena kulgev madal reljeef, mis kujutab sõjakäiku DAAKIASSE (Rumeenia).FOORUM-BASIILIKA- Kasutati sakraalhoone tüüpi ehitist eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Peaväljaku FOORUM. TRIUMFIKAAR- Võiduka sõjakäigu auks CONSTANTINUSE TRIUMFIKAAR
Parukate kandmine muutus nii oluliseks, et hakati eristuma vastavalt seisusele. Vaimulikel oli nn ,,Hispaania" parukas, mis oli keskmise tiheduse ja ümara kujuga, kõrgete ametnike oma oli suur ja kõrge ning kandilise kujuga, sõjav'elaste oma seoti tagant lindiga kinni. Üle Louis XIV noorukipõlve pidutsemiseperioodil ,,noorenesid" ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud. Omal kohal olid ka spiraalidena keerduvad lokid. 17. sajandi 60. Aastast levis fontange (pr) tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal juuksed sassi. See kaunitari ei hirmutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale see meeldis ja otsekohe asuti teda jäljendama. Soengukunstnik kui elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema armukesele Madame de Pompadourile
Suured sulgroodsed lehelabad on kuni meeter laiad ja neli meetrit pikad.Vältimaks taimede murdumist tugevate tuulte ja vihmade käes, narmastuvad lehed kergesti, kasvuhoonetaimedel on lehed terved. Lehetuped moodustavad tugeva ebavarre, mille pärast peetakse banaani sageli ekslikult puuks. Õitsema hakkab banaani vähemalt 9 kuu vanune lehekodarik. Omapärane ja kaunis lillakaspunane õisik ilmub lehekodariku südamikust lehevarte vahelt ja kaardub allapoole. Õied asuvad spiraalidena õisiku rootsu ümber, õisiku tipu pool asuvad isasõied, järgnevad mõlemasoolised õied ja kõige tagumised on emasõied, millest arenevad banaanikobarad. Iga kandelehe kaenlas areneb 10 kuni 16 vilja, (araabia keeles tähendab banan sõrme) ,mis moodustavad kämbla--neid me poest ostamegi. Kobaras võib olla 100-300 vilja ja kaaluda võivad nad kuni 30-40 kg. Meie banaani vars on kasvanud poolteist aastat ja viljade valmimiseni kulub veel mõni kuu
Vedrusid hakati kasutama pehmel mööblil XIX sajandi algul. Need olid põhiliselt üheja kahekoonuselised vedrud, valmistatud 3; 3,5; ja 4 mm jämedusest traadist keerdearvuga 4st kuni 8ni, kõrgusega 90 kuni 335mm Korrosiooni kaitseks kaeti neid tsingi, pronksi või vasega. Kaasaaegsel mööblil koos üksikute vedrudega kasutatakse erinevaid liike vedruplokke: pidevpunutisena, kahekoonuselised vedrud, ühendatud spiraalidena. Remondi käigus harilikult sellised plokid vahetatakse uutega. Plokke, erinevaid kujult ja konstruktsioonilt, mõõtmetelt võib valmistada spetsiaalsetes ettevõtetes ja seotud koopereerivatele sidemetele. Vanasti pehmete osade elastseteks alusteks kasutati tekstiillinte või rihmasid. Säilinud vanad rihmad, näha istme altpoolt, kasutatakse uuesti, kinnitades neid dubleerimise teel tiheda tugeva riidega seestpoolt. Kaotatud rihmade asemele tehakse uued presendist, purjeriidest või
meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Portree- ja monumendikunstis aga lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgtasemelisi taieseid. Rooma skulptuuri huvitavamaid alaliike on võidusambad, mida püstitati suurte ja võidukate sõjakäikude jäädvustamiseks. Kivist sambasse raiuti spiraalidena üleskeerduv linditaoline reljeef, millel kujutati üksikasjalikult kõiki tähtsamaid sõja sündmusi. UUENDUSED Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta
ehitusmaterjali välja. Kogu inimkond on tel-inguil. Iga vaim on müürissepp. Kõige alandlikum neist õpib auku kinni või toob kivi kivi otsa. Rétif de la Bre-tonne'gi * toob siia oma kandekorviga krohvi. Iga päev kasvab uus kivikiht juurde, üksikute kirjanike iseseisvast ja isiklikust panusest sõltumata on olemas ka ühiseid panuseid. Kaheksateistkümnes sajand andis «Entsüklopeedia» *, Prantsuse revolutsioon «Moniteuri» *. Pole kahtlust, ka see on hoone, mis kasvab ja lõpmatute spiraalidena kerkib; ka siin on olemas oma keeltesega-füine, lakkamatu tegevus, värmatu töö, kogu inimkonna A'be võistlus, aga ka tõotatud varjupaik vaimule uue ülemaailmse uputuse, barbarite uue retke puhuks. See on inimsoo teine Paabeli torn. KUUES RAAMAT I. ERAPOOLETU PILK VANALE MAGISTRATUUR1LE Aastal 1482 pärast Kristuse sündi oli kõrgestisündinud Beyne'i härra, rüütel Robert d'Estouteville, kes oli Yvri ja Saint-Andry parun Marche'is, kuninga nõunik ja
annaabi.ee 
