kõrval selle klaasläätsede lihvija ja optikuna endale ülalpidamist teeninud filosoofi eluloos leiab lausa müüdisarnase väljenduse. Teame näiteks, et üks Spinoza rikas soosija tahtis oma testamendis pärandada talle kogu varanduse. See väikesekasvuline, joonistamist harrastav filosoof keeldus sellest, kuna tema arvates oleks see olnud ebaõiglane seaduslike pärijate suhtes. Kui kõne all olnud isik suri, tahtis tänulik pärija Spinozale hüvituseks tagada toetuse 500 kuldnat aastas. Filosoof pidas seda summat liiga suureks, kuid soostus vastu võtma 300 kuldnat, mida talle maksti täpselt kuni tema surmani. Spinoza askeetlikku ja äraostmatut iseloomu peegeldab ka viis, mil kombel ta keeldus talle pakutavast filosoofia professuurist Heidelbergis. Ehkki pakkumine tehti liberaalses ja meeldivas vaimus ja ehkki Spinozale tagati "kõige täielikum filosofeerimise vabadus", sest
Viis aastat hiljem läks Spinoza kaasa oma korteriperemehega, kes siirdus Leydeni lähedusse. Need olid Spinoza intensiivse vaimse elu ja sügava mõtlemise aastad. Sageli jäi ta oma tuppa kaheks-kolmeks päevaks, kedagi vastu võtmata. Oma lihtsa söögi lasi ta tuua enda juurde katusekambrisse. Anatole France ütles:" Kui Napoleon oleks olnud nii intelligentne kui Spinoza, siis ta oleks elanud katusekambris ja kirjutanud neli raamatut." (1: 122) Üks kaupmees pärandas Spinozale 250 dollarit iga aasta kohta. Spinoza tahtis keelduda, üteldes:" Loodus on rahul vähesega. Ja kui tema on rahul, siis olen ka mina". Lõpuks nõustus ta vastu võtma 150 dollarit iga aasta. Luis XIV pakkus talle pensioni kaasamõeldud vaikival tingimusel, et Spinoza pühendaks talle oma järgmise teose. Spinoza keeldus viisakalt. Aastal 1673 pakuti talle Pfalzi kuurvürsti poolt 5
Ajalugu ei ole juhuslike sündmuste kogum, vaid seadustele allutamisele lisandub ka ettenägemine. Ajaloos teostub progress. Ajalugu ise teostub Hegeli järgi vaimses sfääris, kuigi ka loodusel on oma osa, kuid alusepanijaks on vaim ja vaimu areng. Vaimu areng seisneb oma olemuse - vabaduse - mõistmises. Vabaduse tunnetamine ei toimu ühekorraga, see on kauakestev protsess, kus vaim jõuab üha täielikuma enesetunnetamiseni, oma olemuse, s.t. vabaduse mõistmiseni. Hollandi filosoofile Spinozale kuulub aforism "Vabadus on tunnetatud paratamatus", mis olevat meeldinud Hegelile. Hegel ei mõista vabaduse all omavoli ega vabadust teha, mis aga pähe tuleb, nagu seda mõistavad harimata lihtinimesed. Temale on ajalooliselt saabunud vabadus koos riigi ja koos sellega kaasnenud seaduste tekkega. Paratamatus lähtub aga sisemistest veendumustest, mis annavadki tõelise vabaduse. Vabaduse eelduseks on kord, mille peab tagama riik
annaabi.ee 
