Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA Tractus rubrospinalis - KULGLA Funiculus ventralis KÕHTMINE VÄÄT ainukesed alanevad Tractus corticospinalis ventralis - KORTIKOSPINALIS EESMINE KULGLA Tractus tectospinalis TEKTOSPINAAL KULGLA Tractus vestibulospinalis VESTI.... KULGLA
Väikeaju on ühendatud ajutüvega 3 paari valgeaine jalakeste abil, aferentsed, tundeteed saabuvad tserebellumi peamiselt alumiste ja keskmiste jalakeste, eferentsed, motoorsed teed väljuvad ülemiste jalakeste kaudu. Aferentsed teed (vanemad), sisenevad tserebellumi peamiselt ped. cereb. inferior´i kaudu seljaajust, piklikajust, lõpevad vanades osades ‒ vermis, lobus ant. Toovad peamiselt propriotseptiivset tundlikkust lihastelt. Tractus spinocerebellaris posterior Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ nucleus thoracicus (Clarc´i sammas) Üleneb samal pool funiculus lateralis´es Toob propriotseptiivseid impulsse alajäsemelt, keha alumiselt poolelt. Tactus spinocerebellaris anterior Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ cornu posterius ‒ substantia intermedia Aksonid ristuvad vastaspoolele, ülenevad funiculus lateralis´es
Väikeaju ehitus ja f-d: Väikeaju ehk ajuke e cerebellum. Väikeaju paikneb kukla piirkonnas, jääb aju tüvest tahapoole. Koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis, mida nim. ussiks ehk vermiseks. Ajuke omab juhteteede kaudu ühednuse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega (pikliku ajuga ja keskajuga). Seljaaju ajukese kulgla tr. spinocerebellaris ühendab seljaaju ajukesega ja kulgla kaudu läheb info lihastelt, liigestelt, kõõlustelt ajukesse. Tr. vestibukicerebelleris (esiku väikeaju kulgla) ühendab sisekõrvast alguse saavast esikunärvi ajukesega. Selle närvi kaudu tuleb esikust info ajukesse kehaasendi kohta. Ajuke omab ühendust peaajukoorega. Ajukese f-d on seotud kehaasendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuse hoidmisega ja ka lihaste töövõime säilitamisega.
5.loeng Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis uss e. vermis. Ajuke omab juhteteede kaudu ühenduse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega so. Pikliku silla ja keskajuga. Neid juhteteid kutsutakse seljaaju ajukese kulglaks (ld. Tr. spinocerebellaris). Tractus vestibulocerebelluis esiku väikeaju kulgla, see ühendab sisekõrvast alguse saavat vestipulaar e. esikunärvi ajukesele. Selle närvi kaudu tuleb esikust informatsioon ajukesse kehaasendi kohta (eriti peaasendi). Ajuke omab ühendust peaaju koorega. Ajukese funktsioonid on seotud keha asendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuste hoidmisega ja lihaste töövõime säilitamisega.
annaabi.ee 
