madalamalt niv kõrgemale minnes. DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool. Orbitaalkvantarv l: määrab ära impulsmomendi, järelikult aatomi kauguse tuumast. Magnetkvantarv m: määrab ära elektron orbiitide orientatsioonid ruumis. Spinkvantarv s: määrab ära elektroni pöörlemise suuna. Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta alati sellise oleku, kus energia oleks minim. Pauli keelu pr: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühes ja samas kvantolekus. Laser: valgusallikas, kus toimub aatomite sunnitud kiirgamine, kusjuures tekkiv valgus on rangelt koherentne ning kitsalt suunatud. Kiirgamise tingimused: aatom peab olema kõrgemal nivool,
Pauli keeluprintsiip Ühes mikroosakeste süsteemis ei saa olla kahte või enamat osakest, mille kvantarvus oleksid ühesugused. Kvantarvud, nende omavahelised seosed. Kui n=1, siis l=0 ja m=0. Kui n=2, siis l=1. Kui n=3, siis l=2. 1. Peakvantarv - n Määrab orbitaali kauguse tuumast. n=1; 2; 3... 2. Kõrvalkvantarv - l Määrab orbitaali kuju. l=0; 1; 2... (n-1) 3. Magnetkvantarv - m Seotud magnetiliste omadustega. m=0; ±1; ±2... ±l 4. Spinkvantarv - s Määrab ära magnetmomendi. s=+½; -½
Orbitaal ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). Kvantarvud kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis, st näitab energia nivood mag. väljas. m = -l, ..., l; Spinkvantarv (s) määrab ära elektroni pöörlemise suuna ümber oma telje. s = +/- ½ Aatomi elektronkonfiguratsioon näitab ära elektronide paiknemise aatomis. Põhiolek, ergastatud olek. Pauli printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat elektroni. Hunid reegel ühesugused orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega.
12.Analüüsige piiramatu lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. 18 1.Mis määrab ära materjalide kasutamise astme? Mida lihtsam on mingit ainet kasutada, seda rohkem seda ka tehakse. Samuti määrab materjali kasutamise astme ära materjali hind, kättesaadavus ja kindlasti ka omadused materjalide kasutamisel. 2.Aatomsideme astmed? Aatomsideme asmeid võib olla kaks: esmane(keemiline või tugev side) ja teine (nõrk või füüsikaline) side. 3.mis on spinkvantarv ja millised on spinkvantarvu lubatud väärtused? Spinkvantarv määrab kahe elektroni lubatud pöörlemise suunda ümber oma telje. Need võivad olla kellaosuti suunas ja vastupidi. Lubatud väärtused on +0,5 ja -0,5 4.Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? Tõmbejõudude aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Aluseks on see kui püüame viia ioone üksteisest kaugemale. 5.Mis on elektrongaas?
kristallstruktuurid on lähedased. 18 pilet 1. Mis määrab ara materjalide kasutamise astme? Mida lihtsam on mingit ainet kasutada seda rohkem seda ka tehakse. Samuti mäarab materjali kasutamise astme ãra materjlai hind, kattesaadavus, ja kindlasti ka omadused materjalide kasutamisel. 2. Aatomsideme astmed? Aatomsideme astmeid võib olla kaks: esmane(keemiline vôi tugev side) ja teisene(nôrk vöi fliusikaline) side. 3. Mis on spinkvantarv ja millised on spinkvantarvu lubatud vaartused? Spinkvantarv määrab kahe elektroni lubatud pöörlemise suunda umber oma telje. Need vöivad olla kellaosuti suunas ja vastupidi. Lubatud vaartused on +1/2 ja --1/2. 4. Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? Tõmbejoudude aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilveleja vastupidi. Aluseks on see kui püüame viia ioone uksteisest kaugemale. 5. Mis on elektrongaas? Elektrongaasiks nimetatakse väikese tihedusega
Kõrvalkvantarvu l lubatud väärtused on l = 0, 1, 2, 3,......, n-1 18. Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Magnetkvantarv määrab üksikute orbitaalide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Antud orbitaali lubatud orientatsioonide arv on määratud ära orbitaalil oleva elektroni magnetkvantarvuga. Lubatud ml väärtused on vahemikus - l - + l (ka 0) 19. Mis on spin kvantarv ja selle lubatud väärtused? Spinkvantarv ms määrab 2 elektroni lubatud pöörlemise suunda ümber oma telje. Pöörlemissuunad võivad olla kas kellaosuti suunas või vastu kellaosuti suunda ja vastavad ms väärtused on + 1/2 ja -1/2. 20. Maksimaalne elektronide arv elektron-nivool kvantarvuga n ? 2n2 21. Millises järjestuses täidavad elektronid orbitaale? Madalama väärtusega energianivood esmalt (kasvavas järjekorras) 22. Mis inertgaaside keemilise inertsuse aluseks? 23. Millised on elektropositiivsed elemendid
Orbitaal ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). 42. Kvantarvud kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis, st näitab energia nivood mag. väljas. m = -l, ..., l; Spinkvantarv (s) määrab ära elektroni pöörlemise suuna ümber oma telje. s = +/- ½ 43. Aatomi elektronkonfiguratsioon näitab ära elektronide paiknemise aatomis. Põhiolek, ergastatud olek. Pauli printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat elektroni. Hunid reegel ühesugused orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega. 44. Perioodilisussüsteem s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e
Orbitaal – ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur (ligi 100%). 42. Kvantarvud – kirjeldavad elektroni võimalikke energiatasemeid ja lainefunktsioone. Peakvantarv (n) – määrab ära elektroni keskmise kauguse tuumast, st näitab perioodi (kihinr); Orbitaalkvantarv (l) – määrab ära orbitaali kuju. l = 0, 1, 2, ..., n; Magnetkvantarv (m) – määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis, st näitab energia nivood mag. väljas. m = -l, ..., l; Spinkvantarv (s) – määrab ära elektroni pöörlemise suuna ümber oma telje. s = +/- ½ 43. Aatomi elektronkonfiguratsioon – näitab ära elektronide paiknemise aatomis. Põhiolek, ergastatud olek. Pauli printsiip – aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat elektroni. Hunid reegel – ühesugused orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega. 44
Tema mõju elektroni energiale on väike. Antud orbitaali lubatud orientatsioonide arv on määratud ära konkreetsel orbitaalil oleva elektroni orbitaalkvantarvuga. Lubatud väärtused on vahemikus - + (ka 0) Kui = 0, siis = 0 = 1 , siis = 1,0, +1 = 2 , siis = 2, -1,0, +1, +2 Üldiselt võib omada 2 + 1 väärtust. Lähtudes orbitaalide tähistamisest tähtedena, siis võib olla vaid 1 orbitaal, 3 orbitaali. 5 orbitaali ja 7 orbitaali. Spinkvantarv Spinkvantarv määrab 2 elektroni lubatud pöörlemise suunda ümber oma telje. Pöörlemissuunad võivad olla kas kellaosuti suunas või vastu kellaosuti suunda ja vastavad väärtused on +1/2 ja -1/2. Spinkvantarvu mõju elektroni energiale on tühine. Vastavalt Pauli keeluprintsiibile ei või ühes aatomis olla 2 elektroni ühe ja sama kvantarvude kogumikuga. Kaks eletroni võivad olla samal orbitaalil vaid siis, kui nad pöörlevad ümber oma telje erinevates suundades. Tabel joonisel 2
annaabi.ee 
