Mõne noore vanemad on ülimalt nõudlikud ning tülid on kerged tulema. Tülid teadupoolest tekitavad stressi, mis pole jällegi hea ei tervisele ega ka õppeedukusele. Spikerdamine aitab saada häid hindeid ning isegi õpetab õpilast mingil määral. Lubamatute abivahendite kasutamisel on ka halvemad küljed. Üheks neist on kindlasti see, et õpilane et kasuta täielikult enda teadmisi. Ta võib küll teada vastust küsimusele, aga kindluse mõttes vaatab ta selle siiski spikrilt üle. Sellest võib aga saada halb harjumus. Õpilane tunneb, et ei saagi töid enam ilma spikrilt kontrollimata teha ja peab kasvõi naabri töö pealt üle vaatama, kas ta vastus on õige - see suurendab aga vahelejäämis riski. Samuti kaob õpilasel ära ka õppimise oskus. Spikrite tegemine annab tallel lihtsama tee heade hinneteni - see aga omakorda raskendab eksamiteks õppimist, sest noorel pole mitte mingisugust ettekujutust tekstide mõttega lugemisest ja nendest info saamisest
Selle leiutajaks nimetatakse kuningas Karl Suurt. Oma valitsemise ajal laiendas Karl Suur kahekordselt Prantsusmaad, kuigi ise ei osanud ei kirjutada ega lugeda. Kuid tema käega allkirjastatud käsud on tänapäevalgi veel alles. Kuidas sai nii juhtuda? Vastus on väga kerge, Karl Suurel oli spikker. Tolle aja kuulsatel inimestel oli välja mõeldud ja valmis tehtud näidis nende allkirjast. Kui oli vaja mingi tähtis dokument allkirjastada, siis Karl Suur hoolikalt kopeeris selle oma spikrilt. Spikrid on populaarsed kõnepidajate, õpetajate, telesaatejuhtide, tudengite ja ka õpilaste vahel. Spikker on hädavajalik siis, kui on vaja pähe õppida palju informatsiooni ja selle päheõppimine on mingitel põhjustel võimatu. Tudengid, õpilased ja abituriendid viisid spikride valmistamise täiuslikuseni. Abimaterjal eksamite ja teiste tööde kirjutamine on muutunud kavalaks paberisüsteemiks ja vahest ka tehniliste kavalustega spikriteks. Tudeng spikrita pole tudeng
sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostamisel peaks arvestama õpetaja ja klassiruumi iseärasustega. Õpilased peaksid spikrisse kirjutama ainult vajalikku infot ja suutma meelde jätta, kus miski asub, et tunni ajal see spikrilt üles leida. Kasutada tuleks seda ainult siis, kui tõesti ei oska seda teemat, tead, et seda ei lähe sul niikuinii kunagi vaja või siis, kui tekib hea võimalus näiteks õpetaja lahkub klassist. Nüüd aga spikerdamise hea külje juurde. Arvan, et spikerdamine aitab inimesel tulevases elus hakkama saada, sest spikerdades õpivad õpilased abivahendeid kasutama. Tuleviku ei valva ju keegi, et sa seda ei teeks. Spikerdades õpitakse olulisema info välja selekteerimist
annaabi.ee 
