TE.0260 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see näitab ka muud lisaks kiirusele. Otseloomulikult on kiirenduse mõõtmine on natuke keerulisem, kui mõõta kiirust, sest see näitab aja jooksul kiiruse muutust. Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusandurid Kiirendusandur on laialdaselt kasutatatud inertsiaalsetes navigatsiooni- ja
läbimiseks kulunud aja suhtega. -) Kiiruse tähis on v ja ühik 1m/s. [v = s/t]; s= teepikkus [1m]; t = aeg [1sek]; v= kiirus [1m/s] -) Kiiruse ühikuna kasutatakse veel km/h 1km/h = 3,6 m/s * Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. -) Kiiruse kaudseks mõõtmiseks mõõdetakse ära teepikkus ja selle läbimiseks kulunud aeg ning kiirus arvutatakse. -) Kiiruse otseseks mõõtmiseks kasutatakse spidomeetrit. 1.4.2. Keskmine kiirus * Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. * Keskmine kiirus arvutatakse keha poolt läbitud kogu tee pikkuse ja selle läbimiseks kulunud kogu aja jagatisena. [vk = s/t] (vk keskmine kiirus [1m/s]; s kogu läbitud teepikkus [1m]; t kogu kulunud aeg [1sek]) 1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine * Liikumiste iseloomustamiseks kasutatakse liikumisgraafikuid ja kiiruse graafikuid.
kord käepärast spidomeeter ja tahame arvutada hoopis läbitud tee pikkust. Kuidas seda teha? Oskame tee pikkust kiiruse ja aja abil leida siis, kui kiirus on kons- tantne. Sellisel juhul on ka kiiruse graafiku alla jääv kujund kenasti ristkülik ning pindala valem ühtib täpselt tee pikkuse leidmise valemiga: Probleem on aga selles, et mäest alla veeredes kiirus aina suureneb. Seega küm- nendaks sekundiks läbitud tee pikkuse leidmiseks ei piisa enam sellest, kui vaa- taksime spidomeetrit näiteks alles viimasel sekundil ning kasutaksime seda kii- rust oma läbitud tee pikkuse leidmiseks. Probleemi lahendus on siiski üsna lihtne: jagame aja lühikesteks vahemikeks ehk vaatame spidomeetrit üsna tihedalt. Idee peitub selles, et väga lühikese ajavahemiku jooksul kiirus väga ei muutu. Seega võime igas lühikeses ajavahemikus läbitud tee pikkuse leida üsna täpselt, kui korrutame lihtsalt ajavahemiku pikkuse ning spidomeetrilt saadud kiiruse.
annaabi.ee 
