Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis
Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised
alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda oli HAI- jahte ka Lätis, Saksamaal ja Rootsis. Tänaseks päevaks on riikide, kus võib kohata HAI- jahte, geograafia küll pisut laienenud, jahtide arv aga kuivanud kokku. HAI kui jahiklass on muutunud tõeliseks ja väga elitaarseks puujahtide klassikaks. Ainsa Eestis säilinud HAI- jahi leidis Eesti Meremuuseum 1998.a. suvel Haapsalust. Pisut ümberehitatuna teenis ta seal aastakümneid, algul SPICA, hiljem HAILI ja LIINA nime all erinevaid valdajaid. 1999.a. kevadel jahti enam vette ei lastud ning muuseum ostis jahi ära. RENOVEERIMINE Sama aasta lõpus sõlmis Meremuuseum lepingu jahi restaureerimiseks OÜ K.T. Jahid.. Jahi ristimine toimus peale ühe etapi tööde lõppu Haapsalus 2000.a. oktoobris. Praeguse hetkeni on kulutatud jahi restaureerimiseks 166 600 krooni, mis on peamiselt finantseeritud muuseumi omavahenditest ja eraannetustest
a. alustati HAI-de ehitamist ka Tallinnas - Jahi ja Paaditööstuses J. Kiil. Enne II Maailmasõda oli HAI- jahte ka Lätis, Saksamaal ja Rootsis. Tänaseks päevaks on riikide, kus võib kohata HAI- jahte, geograafia küll pisut laienenud, jahtide arv aga kuivanud kokku. HAI kui jahiklass on muutunud tõeliseks ja väga elitaarseks puujahtide klassikaks. Ainsa Eestis säilinud HAI- jahi leidis Eesti Meremuuseum 1998.a. suvel Haapsalust. Pisut ümberehitatuna teenis ta seal aastakümneid, algul SPICA, hiljem HAILI ja LIINA nime all erinevaid valdajaid. 1999.a. kevadel jahti enam vette ei lastud ning muuseum ostis jahi ära. RENOVEERIMINE Sama aasta lõpus sõlmis Meremuuseum lepingu jahi restaureerimiseks OÜ K.T. Jahid.. Jahi ristimine toimus peale ühe etapi tööde lõppu Haapsalus 2000.a. oktoobris. Praeguse hetkeni on kulutatud jahi restaureerimiseks 166 600 krooni, mis on peamiselt finantseeritud muuseumi omavahenditest ja eraannetustest. Jahi lõplikuks valmimiseks kulub veel
annaabi.ee 
