Tallinna Lilleküla Gümnaasium Innocentius III Referaat 11a Tallinn, 2007 Aastal 1202 kuni 1204 oli toimunud neljas ristisõda. Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale maale korraldas Innocentius III. Seoses sellega vallutati Zara linn ning Konstantinoopol. Kuid ikkagi ristisõdadega ei saavutatud Pühal maal kavandatud eesmärke, kuid arendas oskusi ja laiendas silmaringi. Seoses usueluga oli kõigile väga hästi teada, et Innocentius III sõna oli relv. Innocentius III õnnistusel korraldati 1208 esimene ristiretk Ugandisse. Innocentius III [innots'entsius] (Lotario de Conti; umbes 1161 16. juuni 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta sündis Segni krahvi Trasimundi pojana ja paavsti Clemens III lähisugulasena Itaalias Anagnis. Tema isa kuulus Contide suguvõssa, millest pärineb 9 paavsti, sealhulgas Gregorius IX, Aleksander IV ja Innocentius XIII. Ema Cla...
lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Keiserlik õuekohus, selle ajalooline tähtsus. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (1527–1689) ja Wetzlaris (1689–1806). Et leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I Wormsi riigipäevalt küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu (sks Gemeiner Pfennig) kehtestamiseks, kuid haldussuutmatuse tõttu selle kogumiseni ei jõutudki. Karl V isik, tema suguvõsa, valitsemisaja põhiprobleemid. Habsburg. Maximilian I Hispaania kuningast pojapoeg (Carlos I). „tema valdustes ei lähe päike kunagi looja”.
1525. aastal abiellus Martin Luther endise nunna Katharina von Boraga, mis kindlasti omas ka teatud sümboolset tähendust. Wittenbergi jäi Luther kuni oma surmani 18. veebruaril 1546 ning on maetud sealsesse lossikirikusse. Riik ja reformatsioon. Keisrivõim üritas esialgu reformatsiooni jõuga maha suruda. Wormsi edikt 6. maist 1521 kuulutas nii Martin Lutheri kui tema toetajad lindpriiks. Samas polnud riigipäevgi enam üksmeelne. 1526. aastal Speyeris toimunud riigipäeval (Itaalia sõdadega seotud Karl V ei saanud sellel osaleda), nõudsid vürstid endale usuvabaduse ning õiguse määrata ka oma alamate usku. Reformatsiooniga kaasaläinud vürstkondades kehtestati ilmaliku võimu toel uued kirikukorraldused. Saksi kuurvürst oli esimene, kes 1528. aastal nimetas ametisse konsistooriumi ja superintendendid. Kirikuvarad sekulariseeriti, kloostrid suleti. Kui 1529. aastal toimunud
annaabi.ee 
