teemade kui õppevahendite jm tööks tarviliku planeerimisel. Loodushariduse tugikeskuste võrgustikuna toimimine ning järjepidevuse tekkimiseks hädavajalik süsteemne rahastamine võimaldavad toetada ka koolides antavat õppekavast tulenevat loodusalast õpet, sh kasutada tugikeskuste pakutavaid õppeprogramme ja õppevahendeid, kus tarvilik. Omavahel kooskõlas toimiv võrgustik tagaks loodushariduse kättesaadavuse igas maakonnas (piirkonnas) ja spetsialiseerumiste jaotumise Eestis. Looduses viibimine ei ole paljudele inimestele tänapäeva linnastunud ühiskonnas enam omane, mistõttu suur osa inimeste looduses liikumisest koondub selleks ettevalmistatud kohtadesse matka- ja õpperadadele, puhkekohtadesse jne. Ühelt poolt võimaldab selliste kohtade ette valmistamine vähendada survet veel puutumata loodusaladele, kuid teiselt poolt tuleb jälgida, et koht ise ei muutuks ülekoormatuks ning selle külastajad ei põhjustaks
horisontaalsusele, killustatusele ja kattuvusele nähti omakorda suuremat spetsialiseerumist. (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014- 20120)). Nutika spetsialiseerumise kui poliitikainstrumendi loogika põhineb kahel omavahel tugevalt seotud põhimõttel: 1) spetsialiseerumise protsess peaks toimuma ettevõtliku avastamise teel, mis ei ole ei ülevalt alla ettekirjutatud spetsialiseerumine ega ka automaatselt alati alt üles tekkiv spetsialiseerumiste avastamise protsess, sest erinevates regioonides/ riikides võivad ettevõtlikkust (visioonide seadmisel, kasvupotentsiaali mõistmisel jne) üles näidata nii ettevõtjad, teadlased kui ka avalik sektor; 2) kontseptsiooni fookuses on üldotstarbelised tehnoloogiad ning spetsialiseerumisvõimaluste tuvastamine ja võimekuste arendamine nende tehnoloogiate sees (omane ennekõike arenenud riikidele ja regioonidele) või nende kasutamisel muudes teaduslikes, tehnoloogilistes ja
suuruse korral juhtimistasandeid, ja vastupidi. Teisiti öeldes, väike juhtimisulatus põhjustab paljude astmetega kõrge siseehituse. Suur juhtimisulatus aga väheste 22 astmetega madala ehk lameda siseehituse. Kuusekujuline siseehitus (pikk struktuur ja kitsas juhtimisulatus): Eelised: parem tegevusühtsus; kergesti kontrollitav; täpsus; püsivus; tegevuste ja rollide eripärastumine; spetsialiseerumiste kõrge aste; Puudused: pikad suhtlemisteed; asjaajamine aeganõudev; ebatäpsused; tarvis palju juhte. Kammikujuline siseehitus (lame struktuur ja lai juhtimisulatus): Eelised: alluvate suuremad võimalused iseseisvalt tegutseda; parem algatusvõime; suhtlemiskanalid lühikesed; kiire otsustamine ja asjaajamine; vahetu kokkupuude juhtidega; tarvis vähe juhte Puudused: juht suudab lahendada vaid tähtsamad probleemid;
annaabi.ee 
