(ehk siis linnuliikide arv suureneb seda enam kui mitmekesisem on mets). 14. Produktiivsuse ja diversiteedi seosed, hüpoteesid. ● Hüpotees 1: kui keskkonna heterogeensus soodustab spetsialiseerumist, siis märgatava heterogeensuse puudumine võib alandada liikide arvu. Baseerub eeldusel, et suurema produktiivsusega alades on suhteline heterogeensus väiksem. Järelikult, liigid ei spetsialiseeru produktiivsemale keskkonnale, tekib konkurents, mis viib aja jooksul liikide väljasuremiseni. ● Hüpotees 2: taksonitevaheline konkurents. Mõningate taksonite väiksem mitmekesisus on tingitud võimetusest edukalt konkureerida nende taksonitega, kes on võimelised paremini kasutama suurema produktiivsusega alasid. 15. Diversiteet ja keskkonna heterogeensus: ajaline, ruumiline heterogeensus, massiefekti seadus
Segavilja pindala osakaal kogu kasvupinnast, % -0,2696546592 0,0266194021 0,085100616 -0,439453247 Toetused kokku, kr 0,1855155564 0,2417905986 0,3890477344 0,6542692574 Toetused kasvupinna kohta, kr/ha -0,3328011855 -0,238099761 -0,2729650816 -0,257930045 Investeering kokku, kr 0,2380653735 0,2341597253 0,2517619933 0,7748406737 Segavilja müük, kg/ha 0,2686886589 0,201886478 -0,0434216598 0,2198798518 spetsialiseeru tagapõhjanäita otsene näitaja mahunäitaja misnäitaja mahunäitaja ja mahunäitaja Segavilja Segavilja pindala osakaal toodang kogu Toetused kasvupinna Segavilja kasvupinnast, Toetused kokku, kasvupinna Investeering kokku, kohta, kg/ha kasvupind, ha % kr kohta, kr/ha kr
kiire suurenemine pärast vajalike toitainete omastamist, inimesel vee lagunemisest tekkinud tursed. 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus. a. Suurenevad rakkude mõõtmed. Nt. skeleti lihasrakud, närvirakud: aju suurenemine, taimerakkudel venimiskasv, vastsete rakud b. Suureneb rakkude arv. i. Jagunevad kõik rakud ii. Jagunevad vaid teatud rakud ja pooled neist ei spetsialiseeru. Nt. kambiumirakud, punane luuüdi. iii. Üldiselt rakud ei jagune, jagunemine käivitub tänu erandolukorrale, nt. vigastus. Nt. silmakestades leiduvad rakud. Kasvumehhanismid 1) Piiramatu kasv organism kasvab kuni surmani. nt. taimed, seened, ka osa loomi kasvavavad pidevalt nt. kõhrkalad, kilpkonnad 2) Piiratud kasv kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni. Need on mõõtmed,
liigirikkus. Elupaiga komplekssus BM suureneb koos elupaiga arhitektuurilise komplekssusega (ehk siis linnuliikide arv suureneb seda enam kui mitmekesisem on mets). 14. Produktiivsuse ja diversiteedi seosed, hüpoteesid. Hüpotees 1: kui keskkonna heterogeensus soodustab spetsialiseerumist, siis märgatava heterogeensuse puudumine võib alandada liikide arvu. Baseerub eeldusel, et suurema produktiivsusega alades on suhteline heterogeensus väiksem. Järelikult, liigid ei spetsialiseeru produktiivsemale keskkonnale, tekib konkurents, mis viib aja jooksul liikide väljasuremiseni. Hüpotees 2: taksonitevaheline konkurents. Mõningate taksonite väiksem mitmekesisus on tingitud võimetusest edukalt konkureerida nende taksonitega, kes on võimelised paremini kasutama suurema produktiivsusega alasid. 15. Diversiteet ja keskkonna heterogeensus: ajaline, ruumiline heterogeensus, massiefekti seadus. Saarteteooria, mosaiigiteooria.
Sünnivad/kasvavad lombis ja siis lähevad verd imema. Naasevad paljunemispaika, munevad ja surevad nt: vaikse ookeani lõhelised. Sünnivad jões, toituvad ookeanis ja paljunevad jões ning surevad. 3. 1-otsa pilet Väga haruldane. Migreerutakse 1 kord, tagasi migreerivad lapsed. NB! Täheldatud ainult liblikatel (admiral, monarh). Nt: Monarh Põhja-Ameerika Lousiana kandist milonitega rändavad Niššigani kanti, munevad ja surevad. Järglased rändavad tagasi. Eelis: Ükski loom ei spetsialiseeru sellise liigi toitumisele. Taimede puhul: Semelpaarne = monokarpne Interopaarne = polükarpne Demökoloogia lõpp 44 KOOSLUSÖKOLOOGIA – SÜNÖKOLOOGIA Biootiliste interaktsioonide vastastikmõju. Eeldus: Omavahel suhtlevad liigis omavad vastastikmõju Interaktsioonid: 1. Neutraalne (0,0) – Ei avaldata olulist mõju 2. Konkurents (-,-) – Kahepoolselt kahjulik. a
annaabi.ee 
