osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine (iga lüli alumisest osast). kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. basaalselt - organi alusel, näiteks lehekasv apikaalselt - organi tipust; seda nim. apikaalseks e. terminaalseks kasvuks. Tipmise meristeemi leiame taime varre ja juure tippudest ning pungadest 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Diferentseerumine on embrüonaalse raku muutumine spetsialiseerituks vastavalt koeomasele funktsioonile. Enne venimiskasvu lõppu, hakkavad rakud arenema erinevas suunas. Nad eristuvad ehk diferentseeruvad vastavalt on tulevasele funktsioonile. Esimene samm diferentseerumisele seisneb embrüonaalse raku minemisel venimiskasvufaasi, samal ajal kui teine uuesti pooldub, olles embrüonaalses faasis. Diferenteeruvate rakkude venimiskasv on ebavõrdne. Rakkude geenid jagunevad aktiivseteks ja inaktiivseteks diferentseerumisel muutub geenirühmade koosseis.
15.5. Mis on kultuuriline kapital? Kõnelemis- ja mõtlemisstiil, teadmised muusikast ja kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja mõista maailma nii, nagu selle on määratlenud eliit. 15.6. Kuidas kirjeldaksid haridussüsteemi ja selle osi (sh ülikoole) sotsioloogia vaatevinklist? Kõikides kaasaegsetes industriaalühiskondades on haridus muutunud üha enam diferentseerituks ja spetsialiseerituks. Teadmised on jaotatud kategooriatesse, mida õpetavad spetsialistid. Lõpuks tuleb õpilastel valida üks informatsioonipakett, mis valmistab neid ette töömaailma astumiseks. Koolitamine toimub mikrotasandil, isegi kui haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur on makrotasandi küsimused, sest toimub näost-näkku lävimisel spetsiaalsetes ruumides ja asutustes ettemääratud inimestega. Koolihariduse eesmärk on baasettevalmistuse pakkumine täiskasvanu eaks
Samas võivad lapse edukust mõjutada ka perekonna rahalised vahendid. Haridus ja õpiedukus erinevate sotsiaalsete klasside vahel · Materiaalsed tingimused: Elamistingimused ülerahvastatus, mis segab õppimist Vajalikud õppevahendid Vajadus tööle minna peale põhihariduse omandamist Haridussüsteemi struktuur · Kõikides kaasaaegsetes ühiskondades on haridus muutunud üha enam diferentseerituks ja spetsialiseerituks. · Vanuseliselt diferentseerunud klassisüsteem, mis jaotab koolihariduse alg-, põhi- ja keskhariduseks. Samuti on teadmised jagunenud erinevateks õppeaineteks. · Keskkoolijärgsel tasandil on haridussüsteem diferentseerunud kutse-, rakendusliku kõrghariduse- ja kõrghariduse tasemeks. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu · Makrotasand: haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur
annaabi.ee 
