teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. 3.Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus Industriaal - uur osatä hankival sektoril (maavarade kaevandamine), lähtuti tootmis võimsusest ja toodanguhulgast, vajati hulgaliselt tööstustöölisi, ühiskonna juhtimine on kordineeritud Postindustriaal - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt 4.Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad õp 11-12 5.Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid Tunnused- a) ressursside ülekandumine b) Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud 6
tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüst. Riigi osakaal majanduses suur,uued tööstusettevõtted ja linnad. informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. turismi ja meelelahutustööstus,Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Geograafiline tööjaotus spetsialis. nendele toodetele, milleks on kõige paremad eeldused, Suhtelise eelise printsiip alati toodab mingi riik või piirkond mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Riik peaks spetsialiseeruma sellele erialale, milles tal on suhteline eelis suurim. Rahvusvahelised ettevõt. (RVE)enam kui ühes riigis, kasut. eri piirkondade loodusvarades, tööjõu hinnast ja teistest majand. pol.tegurit. tulenevaid
omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised 5) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt. tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. Arenenud postindustriaalne ühiskond mis iseloomustab info-ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses. d) teadmisühiskond- kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovatiivsust.
salvestada (nt. luua bookmark Tallinna linna Pirita linnaosa kohta). Kaardiaknas liikumiseks on samuti mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kasutada standardseid navigeerimise tööriistu (zoom in, zoom out, pan...). Täiendavaid navigeerimise vahendeid (Overview, Magnifier, Viewer) saab andmevaate reziimis olles aktiveerida Window menüü alt (vt. ka joonis 7). Nii näiteks saab spetsialis t, kellel on soov töötada üheaegselt mitme monitoriga, kasutada erinevate vaadete/mõõtkava ulatuste tekitamiseks töönuppu Viewer. Avades Viewer akna, saab seal lisaks navigeerimisele defineerida soovitud arvmõõtkava. Magnifier on kaardiakna "suurendusklaas", mis võimaldab esmalt huvipakkuvama piirkonna peale liikuda ning niitristiku lähedale jääva ala konkreetse protsendimäära (nt. 300%) kaudu üles suurendada. Overview näitab kaardidokumendi aktiivse andmefreimi (vt. ka ptk 2
1. Majanduslikud kaalutlused. Mida suuremaid kulutusi otsus põhjustab, seda kõrgemal tasandil tuleb seda teha, sest vigade hulk ja risk on seal tõenäoliselt väiksem. Teisalt võib detsentrali-seerimisest hoidumine põhjustada ülekoormuse organisatsiooni tipus ja viivitusi otsustamisel ning minna kulukamaks kui vead otsustamisel. 2. Organisatsiooni suurus. Sellest oleneb tehtavate otsuste hulk. Suure hulga juhtide ja spetsialis-tidega konsulteerimine võtab palju aega ja on kulukas. Väljapääsu peab leidma detsentralisee-rimisest või organisatsiooni jagamisest mitmeks allüksuseks. 3. Organisatsiooni tegevuse maa-alaline detsentraliseeritus. On loomulik, et otsustamine on sel juhul detsentraliseeritud, sest kaugel asuva juhiga ei saa igat asja läbi arutada. 4. Organisatsiooni struktuur. See soodustab või takistab detsentraliseerimist. Suur kontrollimis-ulatusega
annaabi.ee 
