võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega
Funktsionaalselt on määruse legislatiivaktid. Formaalselt on määruse haldusorgani aktid; Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: • Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) • Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: • Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused • Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus • Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid-kohaliku omavalitsuse
võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. Kehtivad ka määrused kus õigustloovate haldusaktide kehtimine on vahetult seotud nende avaldamisega