PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. EPROM kiipe saab ümber kirjutada ja uut infot salvestada juba mitmekordselt. Mitmekordselt programmeeritav, voolu impulssidega. Välimuselt aknaga kivikesed. Programmeerimiseks kasutakse ultraviolettkiirgust. EEPROM- Programmeerida ja kustutatav vooluga. Peamised plussid: kiipi ei pea eemaldama seadmest.puudub vajadus spetsaparatuuri järele infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt.Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja, mis kustutab bitthaaval vana info ning valmistab kiibi ette uue vastuvõtuks. Muutmälu RAM- Hoitakse programmides töödeldavaid andmeid. Asub emaplaadil, kui vool välja lülitada kaovad andmed. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu
(näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud pärast viimast salvestamist. ROMist võimalik aint lugeda, EPROM Võimalik kiibi ümberkirjutamine, mitmekordne salvestamine. Muutmine voolu inpulssidega, välimuselt aknaga kivikesed, programmeerimiseks kasutatakse ultraviolettkiirgust EEPROM Programmeerida ja kustutatav vooluga. Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja. + kiipi ei pea eemladama seadmest, puudub vajadus spetsaparatuuri järele., infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt PROM Programmable ROM, PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. 34. PCI, PCI-X liides ja selle kasutamine Intel 1992, uus suhtuse viis, oskab jagada IRQ aadresse, kõrge andmevahetuskiirus, 47 ühenduspinni. (Suhtleb uuel viisil nii mälude kui ka cpu. Tänu uuele aritektuurile on kõrvaltatud
heelium; beetaosakeste korda väiksem mass (täpsemalt erilaeng) näitas, et tegu on elektronidega. Gammakiirte olemus jäi esialgu lahtiseks. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. Tuumarelv. 30-datel aastatel arvati, et see võimalus ongi rohkem teoreetilist laadi. Tehislikke tuumareaktsioone osati küll läbi viia, aga need nõudsid spetsaparatuuri ning üksikute liitumiste-lõhustumiste energiatoodang polnud ligilähedanegi kiirendites kulutatud energiale. Appi tuli juhus: kiiritades neutronitega uraani (eesmärk oli kunstlikult tekitada uraanist raskemaid elemente) märkas E. Fermi, et tekkinud tuumad lagunevad iseenesest, kiirates välja uusi neutroneid. See andis idee: kui uraanitükk on küllalt suur (et neutron leiaks enne uraanist väljumist mõne teise tuuma), võis tekkida ahelreaktsioon
heelium; beetaosakeste korda väiksem mass (täpsemalt erilaeng) näitas, et tegu on elektronidega. Gammakiirte olemus jäi esialgu lahtiseks. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. Tuumarelv. 30-datel aastatel arvati, et see võimalus ongi rohkem teoreetilist laadi. Tehislikke tuumareaktsioone osati küll läbi viia, aga need nõudsid spetsaparatuuri ning üksikute liitumiste-lõhustumiste energiatoodang polnud ligilähedanegi kiirendites kulutatud energiale. Appi tuli juhus: kiiritades neutronitega uraani (eesmärk oli kunstlikult tekitada uraanist raskemaid elemente) märkas E. Fermi, et tekkinud tuumad lagunevad iseenesest, kiirates välja uusi neutroneid. See andis idee: kui uraanitükk on küllalt suur (et neutron leiaks enne uraanist väljumist mõne teise tuuma), võis tekkida ahelreaktsioon
annaabi.ee 
