ovegeneesiks.Spermatogenees toimub munandites,algab murderas, meioosi tulemusena tekib ühest rakust neli ühesuurust haploidset viburiga rakku ehk spermi.Ovogenees toimub munasarjades,ovogoonide paljunemine mitoosi teel algab looteeas,rakud kasvavad ja 1.eluaasta lõpuks jõuavad meioosi 1 profaasi.Areng jätkub murdeeas ja kestab kuni menopausini.Tekib 1+3 rakku,millest see 1on viljastumisvõimeline. 33.Kaheliviljastumine iseloomulik katteseemnetaimedele ,kus üks spermiumidest liitub viljastumise käigus munarakuga ,teine diploidse tsentraalse rakuga. Sügoot - viljastunud munarakk. Embrüo-ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili ,millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane .Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Ksenianähtus mil isaspartneri seemne dominantsed tunnused avalduvad emastaime seemnetel. 33.Kaheliviljastumine,sügoot,embrüo,ksenianähtus.
rakk moodustab tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad tolmutorusse, mis viib neid arhegooni juurde. Vahetult enne viljastamist tekib spermatogeensest rakust kaks spermiumi – viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades
tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad tolmutorusse, mis viib neid arhegooni juurde. Vahetult enne viljastamist tekib spermatogeensest rakust kaks spermiumi viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks,
tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad tolmutorusse, mis viib neid arhegooni juurde. Vahetult enne viljastamist tekib spermatogeensest rakust kaks spermiumi viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks,
annaabi.ee 
